Euroopa Komisjon ei näe Tallinna Linnahalli äriplaani investeeringute tegemises vastuolu riigiabi reeglistikuga.

Selle otsuse tulemusel käivitab Tallinna linnavalitsus lähiajal tegevusplaani, kuidas Linnahalli ja selle ümbruse kordategemisega edasi minnakse.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linna jaoks on see hea uudis, mis võimaldab üle vaadata varasemad tegevusplaanid.

"Linnahalli ja selle ümbruse kordategemine on meie jaoks jätkuvalt prioriteet.

Soovime taastada kontserdisaali ja luua kaasaegse rahvusvahelise konverentsikeskuse.

Üheks eesmärgiks on ka mereäärse ala avamine linlastele," selgitas linnapea.

"Hea meel on selle üle, et jätkasime riigiabi loa menetlusega ka pärast koostööleppe sõlmimist Tallinki ja Infortariga.

Koostööd alustades ei kujutanud keegi ette Covid-19 pandeemiat, rääkimata selle mõjudest turismisektorile, mis selle koostööleppe realiseerimist kahjuks enam ei toeta," ütles Kõlvart ja lisas, et igaks juhuks mõeldakse ka varuvariantidele.

2017. aastal kehtestati Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering, mis võimaldab linnahalli ja selle lähiala väljaehitamist kultuuri- ja konverentsikeskuseks.

2017. aastal valmis linnahalli projekteerimise lähteülesanne. Seejärel protsess peatus, kuna selgus vajadus läbida riigiabi protseduurid.

Tallinna linnakantselei esitas 2018 aprillis Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatise küsimaks, kas linnahalli investeeringute tegemisele avalikest vahenditest kohaldub riigiabi reeglistik.

Linnahall projekteeriti ja ehitati aastatel 1975-1980. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks.

2009 detsembris hoone aga suleti. Seitse aastat hiljem tehti hoonele ekspertiis, mis leidis, et konstruktsioon on suhteliselt heas korras, samas selgus, et halvas olukorras oli dolomiidist välisvooderdis.