Euroopa turismimaad on asunud teravasse võitlusesse niinimetatud diginomaadide pärast, kes omale suve hakul parimat töö- ja elukohta otsivad.

Need, kes saavad oma tööd interneti teel teha, on praegu nagu või sees: mitmed riigid teevad neile meelituspakkumisi, millest tavaturist ainult unistada võib, kirjutab Handelsblatt.

Kõikide järgnevate näidete puhul tuleb silmas pidada, et eelkõige on riigid huvitatud sellest, et rohkem maksuraha riiki voolaks, nii et tihti peab oma maksuresidentsuse nimetatud riigis registreerima.

Kreeka teeb internetitöötajatele eriti magusa pakkumise: nemad peavad ainult pooled maksud ära maksma.

Täpsemalt saab end Kreekasse registreerinud diginomaad 7 aasta jooksul kasutada poole väiksemat tulumaksumäära ehk kõige rohkem 22%.

Väikesest maksust huvitatud diginomaad ei tohi olla olnud viimase 5 aasta jooksul Kreeka maksuresident, samuti peab ta vähemalt 2 aastat Kreekas elama.

Sellega püüab Kreeka lisaks kvalifitseeritud välismaalastele tagasi tuua ka majanduskriisi ajal väljarännanud kreeklasi endid.

Horvaatia on sarnaselt Eestiga nomaadiviisat välja töötamas: selle viisaga saab inimene Horvaatias töötada vähemalt aasta otsa ning pealegi kehtib talle täielik maksuvabastus.

Tingimus on, et inimene elab küll Horvaatias, aga tööd teeb välismaise firma heaks.

Turismilinn Dubrovnik kuulutas välja võistluse, millega 10 diginomaadi saavad maksumaksja kulul neli nädalat Aadria mere ääres elada ja töötada.

Itaalia hakkas alates käesolevast aastast pakkuma nn borgo office-programmi.

See tähendab, et diginomaad saab minna Itaalia talusse, kus talle antakse tasuta kiire internet, kirjutuslaud ja magamisase.

Tingimus on, et toidu peab ta ostma talust kohapealt. Sellega loodetakse kaugemate regioonides asuvaid talunikke toetada.

Ka Oxford Business Group kirjutas oma veebruari  analüüsis, et riigid püüavad reisipiirangutest hoolimata aktiivselt kvalifitseeritud tööjõudu ja diginomaade ligi meelitada.

Trend on pigem kasvav, kuna ettevõtted näevad selles võimalust, kuidas kulukast bürooinfrastruktuurist lahti saada ja kulusid kokku hoida.

Handelsblatt nentis, et kui enne koroonapuhangut oli diginomaad alla 35-aastane ja ilma lasteta, siis nüüd, kui koolid suletud, on diginomaadlus kasvanud hüppeliselt perekondade seas.

Alguses minnakse perega soojale maale tööle ja elama mõneks nädalaks ning püütakse seda aega siis edasi pikendada.

Veel pole selge, kuidas kaugtöö tulevik koroonajärgsel ajal välja nägema hakkab: kas inimesed peavad kontoritesse tagasi pöörduma või jäävad kehtima vabamad töövormid.

VES/Postimees