1. jaanuaril 2021 oli statistikaameti andmetel Eesti rahvaarv 1 330 068 ehk 1179 inimest rohkem kui aasta varem.

Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.

Eelmisel aastal sündis 13 209 last, mis on 890 võrra vähem kui aasta varem ning statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul langes sündimus eelkõige nooremate seas.

Eelmisel aastal suri 15 811 inimest, mis on 410 võrra rohkem kui aasta varem.

Surmade arv oli veidi suurem kui kümnel varasemal aastal, mil aastane surmade arv püsis 15 200–15 800 vahel.

«Sündide ja surmade vahe ehk loomulik iive oli praegusest madalam viimati 2005. aastal.

Enne seda oli iive aga veelgi madalam, näiteks 1994. aastal vähenes rahvaarv selle tõttu enam kui 8000 inimese võrra,» ütles Maasing.

Maakondade võrdluses püsib statistikaameti teatel aastaid kestnud trend, mille kohaselt oli iive taas positiivne Harjumaal ja Tartumaal, negatiivne aga teistes maakondades.

«Selgelt eristus negatiivse iibe poolest Ida-Virumaa, kus on võrreldes teiste maakondadega sünnitusealiste naiste osakaal väiksem ning rahvastik vananev,» lisas juhtivanalüütik.

VES/Postimees