Tartus Supilinnas on kanalisatsioonitöödel leitud Põhjasõja-aegne ühishaud.

Esimese paari luustiku leidmisest on nüüdseks jõutud 70 noore sõduri skeletini, kes 1704. aasta suvel Tartu linnamüüri taga sõdisid.

Oa tänaval on arheoloogid juba neli nädalat lusikate, pintslite ja hambaorkidega üha rohkem luustikke välja kaevanud.

Seni on kokku leitud 70 skeletti, kelle ilusad hambad ja kasvujärgus luud näitavad, et tegu on 17- kuni 25-aastaste noormeestega.

Nad olid vene sõdurid, kes kaotasid Tartut piirates oma elu.

"Tegemist on ülimalt huvitava ja ägeda leiuga. Eestis pole varem mitte ühtegi sellist ühishauda kaevatud, kust me näemegi, et need mehed hukkusid Põhjasõjas.

Me näeme vigastusi, me näeme relvastust, millega neid lastud on. Siin on kuulid ja kehas on kuuliaugud – seda kõike on näha," selgitas luu-uurija Martin Malve.  

Veristest Põhjasõja lahingutest nii Narvas, Tartus kui ka Pärnus räägivad küll ajalooõpikud, ent seni polnud Eesti alalt ühtegi Põhjasõja ühishauda leitud. Kui palju luustikke Oa tänava massihauas veel on, selgub edasisel ehitamisel.

Kanalisatsioonitööd on muidugi juba praegu tähtaegadest ammu üle. Ehitajale tuleb au anda, ütlevad teadlased.

"Siin on ka hulga varem erinevaid trasse läbi kaevatud, aga nemad on esimesed, kes selle 10-15 aasta jooksul on teada andnud, et siin on kalmistu.

Varasemalt pole see kedagi huvitanud ja nad on julmalt lihtsalt skelettidest läbi kaevanud," tõdes Malve.

Leiud lähevad edasi Tartu ülikoolis uurimiseks, et saada veelgi enam infot rohkem kui 300 aastat tagasi Tartus sõdinud meeste kohta.

VES/ERR