Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

13833

Leeder-sõrmkäpa õisik.  FOTO: Rainar Kurbel

 

Saaremaal taimeretkel olnud orhideeuurijad jäid pühapäeval ühele niidule tummalt seisma: mitmesajal ruutmeetril laius 120 aastat Eestimaalt kadunud looduslik orhidee – leeder-sõrmkäpp, kirjutab Postimees.


«Selle liigi leidmine on olnud unistus ilmselt kõigile Eesti botaanikutele,» hõiskasid MTÜ Käoraamat liikmed Rainar Kurbel ja Toomas Hirse, kes koos leeder-sõrmkäpa kasvukoha avastasid.

 

«See on ikooniline liik, eriti Saaremaa, aga tegelikult terve Eesti jaoks,» ütles Rainar Kurbel.

 

«Oleme sõitnud Saaremaad mööda ikka priskelt kilomeetreid, aga kui sa käid ja käid aastaid ja ei leia, siis... No öeldakse, et lootus sureb viimasena!»


Taimepopulatsioon on leidjate hinnangul tugev.

 

«Kuna nad on üsna ära õitsenud, on loenduse tulemus üsna ebapädev, aga üle saja kasvab neid seal kõvasti,» märkis Kurbel.

 

«Piltidelt võib jääda mulje, et leeder-sõrmkäpp ongi selline ilmetu kuivik, aga taimed on selleks aastaks juba ära õitsenud ja hakkavad viljuma.

 

Tegemist on muidu superilusa taimega, mis varakevadel Gotlandi ja Ahvenamaa niite kaunistab.»


See on täiesti uus koht, kus leeder-sõrmkäpp kasvab. Vanasti oli ainukene leiukoht Saaremaal ja ühtlasi kogu Baltimaades Karala lähedal Austlas.

 

«See pole ka see koht, kuhu orhideekaitseklubi proovis leeder-sõrmkäppa 1989. aastal taasasustada,» ütles Rainar Kurbel. «See on ainukene liik, millega on üldse proovitud nii teha, aga see katse nurjus.»


Kurbel rääkis, et on käinud korduvalt koos Toomas Hirsega leeder-sõrmkäppa otsimas ja nüüd nad koos selle kasvukoha ka leidsid.

 

Samuti on taime hoolega otsinud Saaremaa botaanikud ja teisedki.


«Leiukoht on hooldatav, väga ebatõenäoline, et taimega seni midagi halba peaks juhtuma umbes aasta jooksul, kuniks see kaitsealuse liigi staatuse tagasi saab,» vastas Toomas Hirse.

 

«Esimese vabariigi ajal oli ta ka kaitsealune liik, kuigi teda ei leidunud,» lisas Kurbel. «Alles hiljuti arvati see Eestis kasvavate taimede nimekirjast välja.»


Orhideeuurijad kavatsevad järgmisel kevadel, leeder-sõrmkäpa õitsemisajal taimed täpselt kokku lugeda. Nad ei usu, et leiukohti rohkem leitakse.


Leeder-sõrmkäppa on esimest korda Eestis maininud Johann von Luce 1823. aastal raamatus «Topographische Nachrichten von del Insel Oesel».

 

Friedrich Schmidt täpsustas 1855. aastal asukoha: Austla küla juures Karala lähedal. Samuti mainis ta, et Eestis kasvavad ainult kollaste õitega taimed.


Selle viimase teadaoleva, leeder-sõrmkäpa üsna arvuka populatsiooni korjasid taimehuvilised aastatega tühjaks, viimane taim leiti 1901. aastal. Herbaarnäidiseid on säilinud Eestis ja Riias neli ning Peterburis 12.


Leeder-sõrmkäpa populatsiooni taastamiseks tõi Eesti Orhideekaitse Klubi 27. mail 1989 Ahvenamaalt 27 taime. Need istutati 28. mail Saaremaale ning loodi nii kaks väikest populatsiooni.

 

Ettevõtmine ei andnud elujõulist asurkonda ning praeguseks on taimed kadunud.


VES/Postimees

 

1383

Leeder-sõrmkäpp Saaremaal.  FOTO: Rainar Kurbel

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo