Foto: Arvo Iho

77-aastasena lahkus tele- ja filmilavastaja, stsenarist ja produtsent Helle Karis (4. veebr. 1944 – 5. juuni 2021), kelle tuntumate tööde hulka kuuluvad Eesti muinasjutufilmide klassika "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng" ja "Metsluiged".

1965. kuni 1970. aastani õppis Karis telerežiid Leningradi riiklikus teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis (LGITMiK), mille diplomit kaitses lavastuslike muusikafilmidega "Legend" ja "Orelimõtisklusi".

Instituudi lõpetamise järel alustas ta 1965. aastal ETV-s režissöörina saatesarja "Contra mortem", millele järgnesid luulelavastused. Helle Karis oli lavastaja Evald Hermaküla assistent kõigi tema saadete, filmide ja lavastuste juures.

1979. aastal võeti ta tööle Tallinnfilmi, kus tema loominguline nägemus ei sobitunud tollal stuudio juhtkonnas valitsenud ideoloogiaga.

Juba 1973. aastal pandi pikaks ajaks seisma töö Hans Christian Anderseni "Metsluiged" stsenaariumiga (film valmis 1987).

Peatati 1976. aastaks esitatud "Päris kriminaalne lugu" (Eno Raua järgi) ja 1978. aastaks kavandatud "Poiste sõidud" (Rein Saluri järgi).

1976 esitas Helle kahe filmi ideekavandi ja režissöörinägemuse ning need kinnitati isegi Moskva kinokomitees, Tallinnfilmi juhtkond aga ignoreeris otsust.

Pärast Tallinnfilmist lahkumist 1989. aastal avas Helle Karis Tallinnas J. Westholmi Gümnaasiumis enda filmiklassi baasil Ida-Põhja võrdleva uurimise ja loovuse stuudio Oriest Studio ning juhtis seda 1995. aastani.

Eesti filmile andis see stuudio Jaak Kilmi, Anu Veermäe-Kaldre, Kaido Veermäe, Aina Järvise, Peter Murdmaa jt.

Koos õpilastega tehtust on olulisim dokumentaalfilm "Rein Sepp – teejuht mütoloogiasse" (1996).

Filmikunsti on Karis õpetanud ka Viljandi Kultuurikolledžis (1997–1999). 1995. aastast juhtis ta enda asutatud filmitootmisfirmat Myth Film.

Oma karjääri jooksul lavastas Karis kokku kolm mängufilmi: "Nukitsamees" (1981), "Karoliine hõbelõng" (1984) ja "Metsluiged" (1987).

Neile lisandus aga mitmeid dokumentaalfilme, viimaseks jäi 2014. aastal valminud "EINASTO 11577".

Karis oli Eesti Kinoliidu (1985) ja Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu (1997) liige, Eesti Filminaiste Liidu (1995) ja Muinas-Põhja Kultuuri Fondi (1996) asutajaliige.

Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF)  juht Tiina Lokk nimetab Helle Karist üheks vähestest Eesti filmitegijatest, kellel polnud kunagi puudu originaalsetest ideedest, olgu tegemist dokumentaal- või mängufilmidega.

"Ta oli aga oma ideedega enamasti ajast ees, sellega konfliktis.

Tema ägedad ja väga visuaalsed ideed jäid alatihti igasuguste komisjonide kabinettidesse kinni, sest ei usutud, et neid on võimalik teostada.

Sageli olidki need lavastuslikult väga keerulised ja nõudsid visuaalseid efekte, mis eriti 1990ndatel olid Eesti filmitööstuses olematud.

Helle aga kompromisse ei tunnistanud, ei sisus ega teostuses. Kui mängufilmi teha ei antud, kolis ta ümber dokumentalistikasse.

Vaist aitas tal oma aja vaimuelu äärealadelt leida tohutult põnevaid inimesi, keda portreteerida, olgu nendeks Vigala Sass, astrofüüsik Jaan Einasto, eeposte tõlkija Rein Sepp või meie arstid, kellest ta tegi terve sarja "Contra mortem".

Aga ka siin oli ta teekond okkaline: ta ei tunnistanud teledokumentalistlikku suunda, mis võttis võimust 1990ndate Eesti dokumentalistikas ja on sealt raske kaduma veel tänagi," sõnas Tiina Lokk.

Helle Karise populaarseim film "Nukitsamees" esilinastus 28. detsembril 1981. aastal.

Tema muusikalised muinasjutufilmid – "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng" ja "Metsluiged" – on Eesti filmiloos ainulaadsed.

Augustis toimuv PÖFF-i armastusfilmide festival Tartuff pühendab hiljuti lahkunud režissöör Helle Karisele filmi "Nukitsamees" mälestusseansi.

VES/ERR