Lestad.    Foto: nami-nami.ee

Eestimaa looduse fond jagab mitmendat aastat mereandide olukorrast lähtuvalt soovitusi, milliseid neist süüa ja milliseid vältida.

Esmakordselt jõudsid ohustatud liikide punasesse nimekirja ka lest, koha ja ahven ning aina teravamalt soovitatakse valida kestlikult püütud kalu.

Ohustatud kalade hulka kuuluvad mitmed Eestis tuntud ja armastatud kalaliigid - näiteks kriitiliselt ohustatud angerjas ja tursk ning Läänemere koha.

Iga aastaga läheb kehvemini ka lestal ja ahvenal. Paremini läheb aga kilul, räimel, särjel ja tuulehaugil.

«Olukorras, kus maailma kalavarud kahanevad väga kiiresti, on rööv- ja ülepüük väga tõsised teemad, mis peaksid saama enam tähelepanu nii riigi tasandil kui ettevõtete seas,» selgitas fondi kala ja mereanni teejuhi koostaja Joonas Plaan.

Kokkuvõttes läheb tema sõnul sisevete kaladel paremini kui Läänemere kaladel ja Läänemere kaladel paremini kui maailmamerede kaladel üldiselt.

«Kindlasti tuleb aga vältida kriitilises ohus angerja ja tursa püüdmist ning söömist, see on nagu viimase ninasarviku jahtimine,» soovitas Plaan.

Ta rõhutab, et vältima peaks kõiki kalu ja mereande, kes on püütud põhjatraali või tragi meetodil.

Sellise kalastamisviisi puhul kogutakse kalad kokku ja lohistatakse neid mööda merepõhja, rikkudes sellega mereloomade elukohti ja mereloodust.

Samuti soovitatakse vältida eksootiliste kalade tarbimist.

Mõistlikum ja tervislikum on süüa kala, mis pärineb elukoha lähedusest ning alati tasub veenduda, et ostetud kala on püütud või kasvatatud kestlikult.

Sertifitseeritud mereanni puhul on tegu kala või muu mereanniga, mis on püütud või kasvatatud inimest ja keskkonda võimalikult vähe kahjustaval viisil.

Maailmas enim levinud olevad sertifikaadid on MSC (Marine Stewardship Council) ja ASC (Aquaculture Steward-ship Council).

Sertifikaadid on aidanud muuta kalapüügi mereliste elukeskkonna suhtes sõbralikumaks, tõugates lettidelt kalad, mis on püütud keskkonda kahjustavalt.

VES/Postimees