Parvlaeva Estonia vraki juurde sukeldunud allveerobot tegi üllatava avastuse: parvlaeva vraki vööriramp on hingedelt maas ja lebab laeva paremas pardas.

Avalikkuse jaoks on tegu šokeeriva paljastusega, sest varasema info kohaselt on ramp alati olnud suletud.

Eesti ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas andis vahetult pärast eeluuringute lõppu emalaeva EVA 316 pardalt ülevaate kahe skandaalseima teema kohta: vraki küljest ära kukkunud vööriramp ja eelmisel aastal doksarjas nähtud suur auk laeva paremas pardas, kirjutas Õhtuleht.

Eelnevalt oli Arikas ülevaatevideos kinnitanud, et „vööriramp lebab paremas pardas, toetudes osaliselt laevakerele.

Võimalik on näha autoteki sisemusse, kus on autoteki lael palju erinevaid materjale.“

16. juulil ütles Arikas: „Tuvastasime, et vöörirambi parema parda väike tükk on vöörirambi parema parda hinge küljes.

Samuti tuvastasime allveerobotiga, et vöörirambi parema sisemise nurga tükk on puudu.“

Tavaolukorras kinnitus ramp laeva külge nelja hingega, kuid Estonia uppumisel purunesid neist kaks vasakpoolset.

Tegu on spekulatsiooniga, kuid ilmselt andis merepõhjas lebades alla veel üks kahest alles jäänud hingest, jättes kogu raskuse viimase kanda.

See koormus osutus aga liigseks rambi konstruktsioonile.

Võimalikest põhjustest Arikas aga ei räägi ja ilmselt pole võimalik rambi eest kukkumises hetkeseisuga välistada ka inimfaktorit.

Arikas kinnitas, et mõõdeti ära ka parema parda vigastus.

„Jätkasime allveerobotiga tehtavate uuringutega, mille algul pigem keskendusime tekimajale, vasaku parda lengerkiilu osale, täpsemalt mõõtsime ära ka parema parda vigastuse.

See on vähemalt 22 meetrit pikk ja neli meetrit kõrge. Vigastuse täpne ulatus pole teada, kuna see jääb laevakere alla.

Vigastuste puhul on tegu rebenditega ja ulatuslike nii välisplaadistuse kui ka sisekonstruktsioonide deformatsioonidega. Võimalik on näha laeva siseruumidesse. Nägime osasid autosid autotekil.“

Eeluuringute käigus uuriti läbi ka merepõhi, et leida sealt üles kivisemad kohad.

„Vigastused on põhjustatud mittekorrapärase välise keha poolt. Vigastuste ala vastas on arvatavalt graniidipaljand. Vigastuste vaatluste põhjal geomeetria ühtub graniidipaljandi geomeetriaga,“ paljastas Arikas

Kui esialgu oli lootus, et uued, aastatel 2021-2022 läbi viidavad uuringud annavad laevahuku kohta ammendavaid vastuseid, kuid nüüd võib juhtuda, et küsimusi tekib kordades rohkem.

VES/Õhtuleht