Korterite ostu-müügi tehingute arv oli maa-ameti andmetel tänavu esimesel poolaastal ligi kolmandiku võrra suurem kui aasta varem.

Tehingute väärtus kokku liidetuna kasvas pea poole võrra, seejuures on kinnisvaraturg selgelt kasvanud ka koroonakriisi eelse ajaga võrreldes.

Korterituru kiire kasvu taga on eelkõige kriisi järel väga kiiresti taastunud nõudlus.

"Palju on ebakindlust olnud ja paljude ostjate poolt otsitakse turvalist rahapaigutust," rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ERR uudistele.

"See kasv on tulnud paljuski sellest, et osad inimesed jätsid keset kriisi oma ostu tegemata ja teevad neid nüüd.

Ja kui on kliente väga palju peale tulnud korraga, siis nõudlus ületab pakkumist," sõnas Liven AS juhatuse esimees Andero Laur.

Koos nõudluse kasvuga tõusevad ka hinnad.

Nii on korteri ruutmeetri mediaanhind kerkinud aastaga kaheksa protsenti ja oli esimesel poolaastal 1606 eurot.

Tallinnas oli ruutmeetri mediaanhind 2145 eurot ja tõus 4,5 protsenti.

Korteritehingute mediaanhind üle Eesti oli 76 000 eurot ning see kerkis aastaga kuus protsenti.

Umbes samas järgus, mis müügihinnad. “Kui vaadata uute korterite pakkumishindu, siis need on kasvanud circa 15 protsenti viimase pooleteise aastaga," sõnas Laur.

LVM Kinnisvara juhatuse liikme sõnul on ehitus ka kallinenud, kuid see ei kergita automaatselt müügihindasid.

"Need on selgelt seotud nõudlusega ja ehk inimeste kodusolemine on sundinud mõtlema, kuidas oma elujärge parandada.

Millised on koduga seotud kulud, mida mõistlik pidada. Peamiselt on ostjate puhul suunatud pilk uuele varale," rääkis Saksing.

Seejuures on viimasel poolaastal kallinenud järelturu korterid isegi kiiremin kui uued, sest sissekolimiseks valmis korteri saabki ainult järelturult.

"Järelturg liigub koos uute hindadega. Uue alternatiiv on olemasolev.

Täna turul on palju uut pakkumist, mida reaalselt kasutada ei saa. Projekte müüakse ette, broneeritakse ja see hetk, kui maja valmis saab, on korterid reeglina omanikud leidnud," ütles Saksing.

VES/ERR