Endise Estonia huku uurimiskomisjoni juhi Margus Kurmi eestvedamisel ja eraraha toel asub kümne päeva pärast Estonia hauapaiga poole teele uus uurimismeeskond eesmärgiga leida vastus küsimusele, miks ikkagi parvlaev Estonia hukkus.

Projekti suurim finantseerija on Postimees Grupp.

«Me ei otsi süüdlasi ega ürita leida kinnitust valmisteooriale, vaid lihtsalt arvan, et on unikaalne võimalus vähemalt osale küsimustele vastuseid leida,» ütles hukkunute lähedasi ühendava MTÜ Memento Mare esimees Raivo Hellerma.

Rootsipoolse Estonia tragöödias hukkunuid koondava organisatsiooni SEA juht Lennart Berglund ütles, et temal on tunne, justkui oleks kõik varasemad uuringud tehtud selleks, et päris hukkumispõhjust varjata.

«See (Kurmi algatatud toim) uuring on meile väga oluline, et leida päris põhjus, miks Estonia hukkus,» ütles 27 aastat Estonia huku põhjuste üle juurelnud mees.

Küsimusele, miks sellist ametliku ohutusjuurdluskeskuse juhitavaga paralleelset uurimist tarvis on, vastas Kurm, et Estonia hukuga seotud vastuseta küsimusi on väga palju.

«Kui ma ausalt räägin, siis loomulikult ma ei usalda neid (ohutusjuurdluskeskust – toim).

Aga võib-olla ongi tublid inimesed ja teevad õiget asja,» ütles Kurm ega soovinud täpsustada, mis on tema usaldust aja jooksul kahandanud.

On tõenäoline, et uurimislaeva meeskonnal tuleb kokku puutuda Soome või Rootsi piirivalvuritega.

Seda põhjusel, et kolm riiki – Eesti, Soome ja Rootsi – sõlmisid 1995. aasta 23. veebruaril rahvusvahelise lepingu, millega võtsid endale kohustuse Estonia vrakki merepõhjast mitte üles tõsta.

Kurmi hinnangul on hauarahu argument ja arusaam, et Estonia vrakile sukeldumine on keelatud, üle pingutanud.

«Eesti seadused ei keela uurimise eesmärgil laevavrakile sukeldumist.

Probleem on Rootsi ja Soome kodanikel, kuna nende seadused on rangemad kui 1995. aasta kokkulepe, kuid need seadused teiste riikide kodanikele ei kehti.

Vrakk asub rahvusvahelistes vetes,» selgitas Kurm.

Tema sõnul tõi suure muutuse aasta tagasi avaldatud Norra dokumentaalfilm Estoniast.

«Pärast Rootsi TVs avaldatud kaadreid ja sel suvel selgunud uusi asjaolusid on uus uurimine möödapääsmatu,» ütles Kurm.

Ta toonitas, et ekspeditsiooni põhieesmärk on Estonia vraki vigastuste filmimine ja skaneerimine ning materjalist 3D-mudelite tegemine.

«Põhirõhk on allveerobotitel. Kohtades, kuhu robotid ei näe, kasutame tuukreid,» ütles Kurm.

Pärast materjali töötlemist pakuvad eksperdid terviklikku arusaama laeva uppumise käigust ja põhjustest, seda nii uue ekspeditsiooni materjalide põhjal kui kasutatakse ka varasemaid materjale ja tunnistusi.