Siseministeeriumi analüüs tõi esile pea kõigi riigiasutuste ühise mure – avalikkuse eest hoitakse peidus sadu tuhandeid või isegi miljoneid dokumente, mis peaksid juba ammu avalikud olema.

Siseministeeriumi haldusalas toodeti läinud aastal ligi 400 000 dokumenti.

Neist 88 protsenti pole avalikkuse silmadele mõeldud ehk neil on kirjas "asutusesiseseks kasutamiseks".

Siseministeeriumi siseauditi osakond uuris, kuidas ministeeriumi haldusalas dokumentidega ringi käiakse.

Muu hulgas tuvastati, et 3,3 protsenti möödunud aasta tööst ehk ligi 11 000 dokumenti on varjatud ilma põhjuseta.

Seadus lubab dokumenti avalikkuse eest varjata ainult väga kindlatel juhtudel ja kindlaks ajaks.

Ehk ametniku suvast ei tohiks see sõltuda.  

Suurem mure puudutab neid dokumente, mille juurdepääsupiirangu tähtaeg on lõppenud.

Sõltuvalt piirangu alusest võib dokumenti varjata viis kuni seitsekümmend viis aastat.

Viieks aastaks seatud tähtaega võib vajadusel pikendada veel viie aasta võrra.

Pärast tähtaja möödumist peaks dokument ilmuma avalikku registrisse, seda ütleb seadus.

Aga reaalsuses antakse dokumendid välja ainult teabenõude esitajale.

See omakorda eeldab, et inimene peab oskama dokumenti välja küsida, teadmata, mis seal kirjas on.

Siseauditi osakonna juhataja Tarmo Tarmo Olgo sõnul on tegemist tehnoloogilise probleemiga.

Andmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu ütles, et vigu dokumentide varjamisel tehakse pea kõigis riigiasutustes ja omavalitsustes.

VES/ERR