Kolm aastat tagasi hakati Eestis väikelapsi viiplema õpetama, mis võimaldab nende vanematel aru saada, mida nende isegi nooremad kui aastased järeltulijad tegelikult tahavad, edastas ETV saade "Pealtnägija".

Kui muidu hakkavad lapsed üheaastaseks saamise ajal lausuma esimesi sõnu nagu "emme" ja "aitäh", siis viiplejad oskavad käemärke kasutades justkui paarikümmet.

Filoloogiharidusega 36-aastane kolme lapse ema Karoliine Piksarv on idee maaletooja ja käimalükkaja Tartus.

Praeguseks on beebiviiplemise ring jõudnud ka Tallinna, koolitatud õpetajad ja videod ning kandev idee levib kulutulena.

Ise jõudis Piksarv selle juurde kuus aastat tagasi, kui ta Šotimaal elades emaks sai ja avastas, et laulude-tantsude saatel hakatakse juba kuus kuud vanadele beebidele viipeid õpetama.

Piksarve sõnul pole beebiviiplemine midagi sellist, mida peab drillima või treenima.

"See on üsna sarnane sellega, mis me nagunii loomulikult teeme, kui ütleme lapsele, et tule, vanaema läheb ära, teeme tadaa.

Sa ju lihtsalt näitad seda, et teeme tadaa. Seepärast ma olen vahepeal naernud, et kõik Eesti pered beebiviiplevad."

Piksarv selgitas, et Eesti inimeste jaoks on beebiviiplemine uus avastus, aga mujal maailmas on kasutatud seda juba aastakümneid.

"80-ndatel aastatel loodi esimesed beebiviiplemise programmid Ameerikas, need tekkisid tegelikult mitte mingite emmede kiiksust või sellisest erihuvist, vaid sellega hakkasid tegelema keeleteadlased ülikoolide juures."

Nimelt tekitas Briti ja USA teadlastes huvi tõsiasi, et kurtide peredes suudavad lapsed end väljendada palju varem, samal ajal kui kuuljate peres harjutavad lapsed alles lalinaid või väljendavad enda soove näiteks nutuga.

Nii ongi uuringutes leitud, et viiplemine aitab lastel ja vanematel teineteist palju varem ja paremini mõista.

VES/ERR