Eestis on viimastel aastakümnetel kombeks, et kõige ägedamad poliitdebatid joostakse üles päev-paar enne valimisi, nii et valimispühapäevaks on rahva meeleolu ja argumenteeritud valikute tegemine viimase võimaluseni üles köetud ning poliitiliste valikute tegemise tung elevil.

Uimase ja halvasti fokuseeritud “kampaaniaperioodi” maiuspala, Tallinna linna linnapeakandidaatide debatt, jäetakse õhtuks enne valimisi, mis justkui juhataks sisse viimase poliithoo, kus “algusele” järgneb aga kohe kiire konkreetne “finiš” juba järgmisel päeval.

Nii nagu muinasjuttudes tehakse ühe ööga kogu linn valmis (Eesti ongi väike lennukaks õhkutõusuks-maanduseks), nii käis see ka sel laupäeval, 16. oktoobril.

 

 

Võitluskoht Tallinn

Tallinnas on täielik võim Keskerakonna käes, mistõttu kõik teised parteid on automaatselt olnud opositsioon.

 

Linnapeaks sai 2017 Mihhail Kõlvart, kes tollal kogus mäekõrguse 24712 hääle saagi Lasnamäel.

 

Kõlvart on Tallinna juhtinud tehnokraatlikult, sportlikult – Eesti rahvuslike ühishuvidega on tekkinud paar olemuslikku konflikti, kui linnavalitsus andis spordiklubi Levadiale loa ehitada hiiglaslik spordihall Maarjamäele okupatsiooniohvrite mälestusgalerii kõrvale ning kui jätkuvalt lubab hoonestusel peale tungida Lauluväljaku alal.

 

Mäletavasti 2019 laulupeo kultuuriminister Tõnis Lukas pidukõne hüüd “Peatagem Lasnamäe” hämmastas ja pahandas linna tehnokraate.

Linnapeakandidaatide debatil 16. oktoobril arutasid Tallinna tuleviku üle Züleyxa Izmailova (Rohelised), Mihhail Kõlvart (KE), Kristen Michal (Re), Martin Helme (EKRE), Marek Reinaas (Eesti 200), Raimond Kaljulaid (SDE) põhiliselt liiklusolukorda, et igapäevakäigud oleksid 15-20 minuti kaugusel!

Lisaks perspektiive ning juhtimiskultuuri.  

Valimisstuudios (nagu me kõik) tekkis pikk kandev paus vaid siis, kui Reinsalu meenutas, et Eestis peaks ajama Eesti asja.  

 

 

Tallinna juhtimise kohta esitatud põhiküsimused

Michal: Tallinna juhtimine on ebapädev ja bürokraatlik, korruptiivne – Ühendatud Tallinna programm, ainuvõim ei ole probleemide lahendus, vaid probleemi juur.
Helme:  Vaja värsket kogu valitsemise komplekti.
Kõlvart:  Pidevalt on jutt, et linnavalitsuses istub üks vana loom, kes ise ei tee ja teistele ei anna; mina aga näen Tallinna arengut.
Reinsalu: Tallinnat on juhitud venemeelselt. Vaja pööret eestimeelsusse – ja kõik muu järgneb sellele, kui väärtuspõhine platvorm oleks paigas.
Izmailova: Soovime linna muuta inimsõbralikumaks; uuringutest paistab,  inimesed on Tallinna eluga rahul.
Reinaas: Tallinna juhtimissüsteem on bürokraatlik ja tsentraalne. Tallinna juhtimise mõte tuleb muuta tänapäevaseks – linnaosadel ja kogukondadel otsustusvõimalus, mitte bütsantslik ülevalt alla korralduste jagamine (Kõlvart kõverdab suunurgad alla).
Kaljulaid: Sotside programm on muuta linn inimkesksemaks.
Kõlvart: Matemaatika pole korrektne, et investeeringute ja tegevuskulude osas saab Lasnamäe teistest linnaosadest suurema toetuse.
Reinaas: Iga Tallinna linnaosa on kui omaette rikas linn Eestis – kõik oleksid Eesti Top10 rikkama linna nimistus, nii peab tulevikus linna käsitlema iseseisvate linnaosade kogumina.

 

 

Retoorika võitlus ja reaalsuskontroll

Mihhail Kõlvart valimisõhtul lubas suuremeelselt, et Keskerakond, mis on Tallinnat pikalt valitsenud, võib minna ka opositsiooni.

Kõige ehedam reformipoliitiku näide oli Michali muutumine üleöö.

Linnapeade debatil ütleb Michal (16. okt ETVs):
Me tahame murda Keskerakonna ainuvõimu ja paneme kõik teised seljad kokku .

Kohalike valimistulemuste selgudes järgmisel päeval, 17.10 (kui Keskerakond vajas absoluutseks enamuseks 40 häält, sai 38) lausub Michal:
Eks see oleneb Keskerakonnast, keda nad valitsema juurde kutsuvad, Reformierakond on valmis selleks.
- Aga eile oli teil teine jutt?
- Jah, aga eile oli valimisvõitlus ju.

Võitluses ei puudunud ka avalikud ähvardused.

 

Näiteks Pärnus, kus kohaliku elu põhiküsimus on uue, kolmanda silla ehitamine, ähvardas Kivimägi (RE) valimustulemuste selginemisel:
Kui meie võimule ei saa, siis Pärnusse uut silda ka ei tule!

Kivimägi lausus seda valimisõhtu otseeetris, kui selgus, et Pärnus võitis valimised EKRE.

Valimisõhtul nägimegi mitmel hetkel olukorda “meie versus meie”.

Näiteks ütles esineja stuudios: “Meie armastame Eestit”, mispeale on stuudio ajakirjanikud pikalt vait ning lõpuks vastab saatejuht Urmas Vaino mõtliku häälega: meie armastame ka!

Kas sellega vastandasid nad “meie”d?

 

 

Anno 2021 domineerivad kohad – kohalikud valimisliidud

Kohalikkus on saanud tugevama uue mõõtme - kõik oleneb iseendast, koostööst ja vedajatest.

 

Nimede maagiline jõud

Nimetustes peegeldub unistust ja tulevikku suundumist, khm, aga vist veidike ka nostalgiat kolhoosi-sovhoosi nimede suunas, sest siis olidki nimed Ühistöö, Tulevik, Tee Kommunismile jms abstraktsemad propamõisted, täna valimisliitude nimed aga peegeldavad eelkõige koostööd – näiteks Kiilis Külade Ühendus ja Kiili Arenema - RESTART (kokku 83%),  Türil Tulevikuvald Türi ja Koduvald Türi (kokku 72%);
Saarde vald, üks vaesemaid, tähistas metanoolisurmade 20. aastapäeva,  Saarde vald Südamega Saardes 55,5%, Parem Saarde 11,2% Muutuv Saarde 10,8% (valimisliidud 77%).
Häädemeestel Koostöö 39%, Rannamänd 27,1% Ühtne Koduvald 16% (kokku 82%).
Rõuge vald, elava muusika ja teatrielu paradiis – valimisliidud Loome koos 41,6% Kimmäs Punt 27,3% (kokku 70%).
Mõnes paigas piisas ühest valimisliidust, et võita - näiteks Võrus Ühise Valla Eest 52,3% ja Antslas Antsla-Urvaste 52,3%.
Kogu Peipsiäärel on vaid valimisliidud – kas Uus Vald 61,1% või Peipsiääre Ühinenud Kogukonnad 28,5% (kokku 90%).
Samuti peegeldus valikutes/tulemustes Seto äge polariseeritud loomus: kas Ühine Setomaa 61% või EKRE 36%.

Ka valimisliitude nimedel endil on oluline tähendus ja tähtsus. Retoorika mõjub ja suunab.

 

 

Sõnatäpsus on mõtte täpsus

Inimestele sõna mõjub. Eestlased on sõnarahvas.

Erinevalt levinud arusaamast, et poliitika on sõnavaht, vajab just poliitvõitlus  sõnatäpsust.

Keskerakond: Õige käik!
Isamaa: Isamaa on igavene!
Reformierakond: Parem tulevik!
EKRE: Me armastame Eestit!

Et meenusid sovetiloosungid: Viisaastak nelja aastaga! NLKP otsused ellu! jm, need  sobivad tänagi neile, kel sõnataju nõrgem, kes sõna mõtet ei tähtsusta, aga tegelikult tähendab mõtteTÄPSUS ka sisu, sest läbimõeldud sisu leiab täpse sõna.

Hajali mõte täpset sõna ei leia.

 

Märkate erinevust?

Paljud on poliitikat jälgides sõnu kaaluma asunud ja see teeb poliitilisele kultuurile ainult head.

 

 

Valimisplakateid Ahtmest, Jõhvist, Viljandist valimispäeval, 17.oktoobril 2021. Autori fotod

Aga edasi?

Edasi nimelt selgub, et kuigi algsete tulemuste loogika põhjal hüüdsid reporterid välja, et kolmes suuremas linnas tulevad kindlasti suured muutused, siis praegu paar päeva hiljem näeme, et seda ei tule, eelistatakse jätkata vanaviisi!

Ainus koht, mis selgelt ongi uute tuulte pöörises, on Narva, kus Katri Raik oma valimisliiduga saavutas nii ülekaaluka võidu, et see hakkabki kujundama ümber kogu Narvat ja Narva elu.

 

Muutused Narvas võtavad uue hoo – ajaloolased soovivad asuda taastama vana Narva imelist linna sel määral kui see praegu võimalik.

 

Tehniliselt on see täiesti võimalik ja Euroopas on teisigi linnu (näiteks Dresden Saksas, mis pommitati maatasa, on ajaloolise vanalinna taastanud!), ning Narva on üks viimaseid kauneid linnu, mille vanalinn on tänini taastamata.

 

Aga vanalinna taastamise alustamine on kõige olulisem samm, et muuta selles linnas senini domineerivat sovjetlikku mõttelaadi.

Paradoksaalselt võime öelda, et kaks tulipunkti neil valimistel olidki Tallinn ja Narva.

Tallinna juhtimist ilmselt jätkab Mihhail Kõlvart, Narvat asub kujundama Katri Raik – aga ilmselt tähelepanelik küsija mängib ka mõttega, et miks need on sedapidi ja mitte vastupidi, nagu mõne arvates võiks loogilisem olla.

Seda nädalat võiks pidada reaalsuse kontrolliks, Eesti poliitilise märgisüsteemi uuenduseks, poliitiliseks kuuloomisfaasiks.  

Aga kuna hääletati rohkelt ka e-hääletamist, milles ilmnesid kummalised häired (valed nimekujud a la Lõvi pro Leo Kunnas või Õhtu pro Eve Pärnaste, mistõttu nende (EKRE) kandidaatide õigeid nimesid programm valijale valikuna ei andnudki); seega on e-hääletuse õiglusküsimuses tulemas kohtuvaidlus ("E-hääletus kui kobarkäkk - kui masin muudab ära nimed, ei saa olla kindel, et masin ei muuda ära hääli"), mis omakorda näitab, et auditit e-hääletusprogrammi töökindluse kohta tõesti vajatakse enne järgmisi valimisi 2023.

 

P. S.
Ühtlasi pakun välja väikese mõttemängu:

Kuidas näeksid välja “kohalikud eestivedajate valimised” teie kodukandisosariigis, sh “kohalikud valimised iga 4 aasta järel” valida kõige ärksamalt tegusam rahvas eestlus-ühiselu täiel pingel vedama: kas eestluse elevus lööks veelgi rohkem õitsele?

Maarja Pärl Lõhmus

 

 

Loore Bolti rulaga

*
Vaade tulevikku:

Praegu 8-aastane tegus tüdruk saab täpselt ülejärgmistel kohalikel valimistel juba ise osaleda; loodame seda ärksat tegusat põlvkonda kasvatada lisaks väärikale “teietamise’le ka oma unistusi ja soove 'rakendama” –  oma poliitilise ühishuvi oskust ja ühise tegutsemise oskust väljendama. https://tinyurl.com/y53t3sf4

8-aastane Loore esitas Bolti tiimile lahenduse, mis aitaks vähendada autode kasutamist.

 

Tüdruk joonistas pildi rulast ja Bolt otsustas selle teoks teha.

 

Ettevõtte saatis talle vastu prototüübi koos asutaja kirjaga, kus seisis ka tüdrukule pakkumine ajaks, mil kohustuslik kooliharidus lõpetatud.

Lisaks seisis Villigu kirjas, et tal on hea meel näha, et ettevõtliku vaimuga tüdrukud meie seas ühiskonnas kasvavad.

 

"Tegelikult usun, et maailm vajab tehnoloogiatööstuses rohkem naisi.

 

Seega, kui olete pärast kooli lõpetamist endiselt huvitatud, siis teadke, et teid ootab Boltis praktikakoht," seisis seal.