Rahvusvahelise koostööorganisatsiooni UNESCO peadirektor Audrey Azoulay kuulutas 8. novembril välja uued UNESCO loovlinnade võrgustikku vastu võetud linnad.

 

Nende hulka arvati ka Tallinn, mis kannab alates 2022. aastast UNESCO muusikalinna tiitlit.

 

Tallinna kandideerimisavaldus pälvis hindamiskomisjonilt kõrge, maksimumilähedase hinde.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Tallinn olnud läbi aegade rikkaliku muusikaeluga linn ning igati tiitli vääriline.

 

„Tugev muusikatraditsioon on meie kultuuripärandisse läbi aegade tihedasti sisse põimitud, mistõttu on UNESCO muusikalinna tiitli pälvimine erakordselt rõõmustav uudis“, kommenteeris linnapea saabunud teadet.

 

„Tiitli saamisele eelnes põhjalik eeltöö koostöös Tallinna muusikaprofessionaalide ja kultuuriasutustega, kelle toel realiseerub paljuski ka edasine sisuline tegevus.

 

Loodud strateegia põhjal asumegi nüüd järgmise sammuna koostama detailset tegevuskava, kuhu kaasame kõik muusikavaldkonna osapooled.

 

Vastuvõtt sedavõrd auväärsesse loovlinnade kogukonda on esmakandideerijale erakordne tunnustus, mis näitab meie panuse ja siinse tugeva muusikatraditsiooni kaalu.“

UNESCO loomelinnade võrgustikku muusikalinnaks kandideerimise protsess algas 2019. aasta detsembris ning selleks kaasati mitmeid muusikavaldkonnaga seotud sidusrühmi.

 

Loodi muusikalinnaks kandideerimise töörühm, kuhu kuulusid 80 organisatsiooni esindajad kõigist muusikažanritest.

Lisaks Tallinnale arvati tänavu UNESCO loovlinnade võrgustikku muusikalinnadena Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid), Batumi (Gruusia), Belfast (Põhja-Iirimaa), Huancayo (Peruu), Ibagué (Kolumbia), Harkiv (Ukraina), London (Kanada), Port Louis (Mauriitsius), Recife (Brasiilia), Santiago de Cuba (Kuuba) ja Xalapa (Mehhiko).

 

Eesti lähinaabritest kuulub alates 2022. a. loovlinnade võrgustikku ka Leedu pealinn Vilnius, kellele omistati kirjanduslinna tiitel.

 

Tegemist on püsivate tiitlitega.

VES/Pealinn.ee