Juba enne pandeemiat kogutud Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitasid, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide õpetajate ning õpilaste digioskused ei pea vastu tuleviku väljakutsetele ja seda kinnitasid ka kriisiaegsel distantsõppel ilmnenud probleemid.

 

Riikide täpsemast võrdlusest selgub, et Eesti on suutnud erinevalt teistest endise idabloki maadest ajaga kaasas käia.

Kuidas saavad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid hakkama tulevikuväljakutsetega hariduse vaatepunktist?

 

Sellise küsimuse esitasid Kesk-Euroopa Ülikooli ja Budapesti Instituudi teadlased Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) ja mõnegi teise uuringu andmetele ning avaldasid tulemused raamatupeatükina.

Kuigi teadlasi huvitasid eeskätt Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia ja Slovakkia tulevikuväljavaated, siis võrdlusriikidena kasutasid nad uuringus Eestit ja Austriat.

 

Eestit seepärast, et meil on sarnane sovetiaja järgne minevik ehk Eestil oli 1990. aastatel eelmainitud riikidega sarnane stardipositsioon.

 

Hariduse arengus oleme jõudnud järgi ja läinud isegi mööda Skandinaavia riikidest, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Analüüsi autorid tõdevad, et Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa riike ei ole valmis minema üle arvutipõhisemale tööle ehk teisisõnu, töö digitaliseerimine on seal keeruline ülesanne.

 

Inimestel ei ole piisavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaseid teadmisi.

COVID-19 pandeemia tegi survetesti enamiku riikide haridussüsteemidele.

 

Distantsõpe tõi halastamatult esile õpetajate ja õpilaste digipädevuste nõrgad kohad.

 

Uurimisaluste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul sai selgeks, et õpetajatel ja õpilastel nappis digioskusi internetipõhiseks distantsõppeks.

 

Õpetajad ei tahtnud või ei teadnud, kuidas tõhusalt kasutada digiõppe meetodeid.

 

Haridusjuhtidel polnud eriti aimu, kuidas veebiõpe töötab ja millist tuge see eeldab.

Eestis on distantsõppe teemat käsitlenud Tallinna Ülikoolis valminud raport (leitav haridusministeeriumi lehelt), mis kinnitab Ungari teadlaste tulemusi, et Eesti õpetajad ja õpilased tõesti tulid ka eriolukorra ja distantsõppe tingimustes toime, sest nende digioskused ja -pädevused olid piisavad.

Loe artiklit ERRi lehelt: https://tinyurl.com/2fxndz59