Valitsuse tehtud põhimõttelise kokkuleppe järgi tõstab Eesti lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu, ütles peaminister Kaja Kallas.

Pinged meie piirkonnas on kasvanud enneolematult suureks ning Eesti julgeoleku tugevdamiseks teeb valitsus ettepanekud, ütles Kallas 19. jaanuaril riigikogu ees kõneldes.

Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et Eesti suudaks tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu.

Selle raha eest suurendatakse kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning oluline osa lisarahastusest suunatakse piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona ostmiseks.

Suur summa suunatakse mittesõjalistele riigikaitsearendustele. Muuhulgas tõstetakse siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida.

Lisaks tugevdatakse piirivalvet ja elanikkonnakaitset ja parendatakse välisteenistuse turvalise side lahendusi.

Kallas täpsustas riigikogu liikmete küsimustele vastates, et lähiaastate all mõeldakse aastaid 2022 kuni 2025.

 

Kuidas summad aastate peale jagunevad ja millised on allikad, kinnitatakse valitsuse poolt, praegu on tegu valitsuskabineti põhimõttelise kokkuleppega, ütles Kallas.

Kaitseminister Kalle Laanet selgitas ERR-ile, et enamus 380 miljonist eurost läheb sõjalisele riigikaitsele, kuid osalt hõlmab see ka sisejulgeolekut, välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valdkonda.