Eesti Panga president Ardo Hansson palus 16. jaanuaril VEB Fondiga seotud auditi tulemusi tutvustanud pressikonverentsil vabandust selle eest, et Eesti Pangas võltsiti dokumente.  «Keskpanga käitumine väärib taunimist, sest Eesti Pangast on saadetud valeandmetega kiri. Ebaõigete andmete esitamist ei saa heaks kiita,» lausus Hansson. «Palun vabandust, et Eesti Panga nimel on esitatud valeandmeid. Kavatsen pingutada, et Eesti rahval oleks põhjust meid usaldada,» lausus Hansson. Eesti Pangast välja saadetud valeandmetega dokumendil seisab Hanssoni sõnul toonase panga asepresidendi Vahur Krafti allkiri. Eesti Panga audiitoritega kohtumisel ei suutnud Kraft aga meenutada selle kirja saatmise üksikasju. Eesti Panga juhatus algatas oktoobris auditi, et selgitada pangas toimunut. Seda tegema sundis meedias ilmunud dokument, mille järgi oli võltsitud Venemaale esitatud Vnešekonompanga vastu esitatud nõuet. Dokumendist jäi mulje, et keegi võis Eestis saada ligi rahale, mida on peetud lootusetult külmutatuks. Tegu on toonase Eesti Panga asepresidendi ja praeguse Nordea Panga Eesti esinduse presidendi Vahur Krafti allkirjaga dokumendiga 1995. aastast, kus keskpank näitab, et Venemaa Välismajanduspangas on kinni ligi 420 miljonit krooni firma TSL International raha. Paraku on Riikliku VEB Fondi dokumentides selle firma nõuete kohapeal kirjas ümmargune null. Kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud auditi käigus tuvastada.   VEB Fond VEB Fond loodi 1993. aasta jaanuaris ja sinna koondati omal ajal nõuded Nõukogude Liidu Vnešekonompanga vastu. Nõuete koondamisega fondi päästeti Eesti panku.  Eesti Pank haldas VEB Fondi dokumentatsiooni kuni 1993. aasta aprillini, mil see anti üle Põhja-Eesti Pangale (PEP), keda NSVL Väliskaubanduspank (Vnešekonombank) tunnistas külmutatud nõuete ainsa omanikuna. Hiljem tegelesid dokumentatsiooniga PEP-i õigusjärglased Eesti Ühispank ja SEB ning sihtasutusele VEB anti arhiiv üle 2008. aastal.   Eesti Panga valeandmetega dokumendist 32,3 miljoni dollari ulatuses TSL-le nõudeid „lisanud“ valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas. Samas ei õnnestunud tuvastada, kes kirja loomise ahelas põhjustas valeandmete sattumise kirja. Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega. Valeandmetega kiri aitas TSL-il tulevikus nõuded Vnešekonombank’ist realiseerida, kuna Vene riik oli teatanud, et oma riigi residentidest juriidilistele isikutele avatakse külmutatud arved ja nende summade vastu antakse Vene riigi võlakirju.   VES/Postimees