ELs on üha häälekamad jõud, kes nõuavad senise kasinuspoliitika lõppemist. Ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on hiljuti tehtud avalduses seda meelt, et kokkuhoiupoliitika on jõudnud oma kriitilise piirini. Barroso väljaütlemisega samal päeval avaldas järjekordse majandusülevaate Eurostat, millest selgus, et kärpepoliitikale vaatamata või selle tõttu suurenes euroriikide võlakoorem möödunud aastal 8,2 triljonilt 8,6 triljoni euroni, nii et riigivõlgade keskmine ületas 90 protsendi piiri SKTst. Eurostati ja Barrosoga samal päeval sisenes debatti värske uurimusega kriisi mõjust tööturule ka Euroopa ametiühingute instituut (EAI). "Lõpetage see pime kokkuhoid ja palgakulude kokkuhoid, sest see ei vii kuhugi, see on katastroof. Peame kurssi muutma," ütles Euroopa ametiühingute liidu asepeasekretär Patrick Itschert. "Valitsused peaksid investeeringuid stimuleerima, mitte kulutusi piirama, et anda majandusele positiivne impulss," märkis EAI analüütik Romuald Jagodzinski. Instituudi uuringu koostajate sõnul suurenevad Euroopas sotsiaalsed lõhed. Kasvav hulk Brüsselis pettunuid pöördub ksnenofoobia ja teiste radikaalsete ideede poole. Enam kui 26 miljoni töötu ülalpidamiseks kulub ELs igal aastal 153 miljardit eurot. Samal ajal planeerib komisjon kulutada seitsme aasta peale kuus miljardit eurot pidevalt kasvava töötusega võitlemiseks. Proportsioonid ja prioriteedid on paigast ära, ütleb Jagodzinski.