Tartus Vallikraavi tänaval asuvat maja renoveerides tellis kirjastus Avita minimaalsed viimistlusuuringud, et teada saada, milliseid värvitoone on esimene majaomanik seintel kasutanud. 19. sajandist pärit hoone seintelt tuli aga välja rohkem kui 130 m² haruldasi maalinguid. Nüüd on AS-i KAR-Grupp konservaatorid need täies ulatuses välja puhastanud, dokumenteerinud ja konserveerinud. Tartu ülikooli arheoloogiaprofessori Aivar Kriiska sõnul on tegemist nn Pompei stiilis kolmese horisontaaljaotusega tahvliteks jaotatud kompositsioonidega.  „Erksaid punaseid, kollaseid, halle, siniseid ja musti põhitoone ilmestavad erivärvilised geomeetrilised jaotused ja raamistused, kuid kujutatud on ka sambaid, vaase ja taimi,” kirjeldas ta. „Kui Pompeile omase üldisema kujundikeele kasutamine on kindel, siis konkreetsete eeskujude väljaselgitamine alles käib.” Seinamaalingud on Kriiska sõnul olnud viies omaaegses ruumis ja need on tehtud siseruumide esimeses viimistlusjärgus, väljendades Tartu maakohtuniku Nikolai von Oettingeni interjöörimaitset, kellele maja tollal kuulus. Hiljem kuulus mansard- ehk katusekorruse ja kahe keldriga maja veel mitmele omanikule, kuni 1923. aastal ostis selle baltisaksa üliõpilaskorporatsioon Estonia. Renoveeritud maja avatakse 4. juunil ja siis saavad  maalinguid näha kõik huvilised.   Egle Tamm Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste vanemspetsialist „Vallikraavi 9 maalingud on Tartu kontekstis kindlasti haruldased. Seni ainukesed teadaolevad samas laadis maalingud on Tartu ülikooli peahoone kunstimuuseumi ruumides. Leitud maalingud konserveeritakse ning nende hävinud osad taastatakse nii, et oleks selgelt aru saada, milline osa maalingust on algne ja milline uus. Tartus on viimased aastad pakkunud laemaalingute osas meeldivaid üllatusi, neid on välja tulnud ootamatutest kohtadest, näiteks 20. sajandi algul ehitatud maja keldrikorruse korteri – arvatavasti kojamehe korteri – laest. Seetõttu tuleks vana maja viimistluskihtide eemaldamisel olla ettevaatlik. Mida uhkem on maja, seda rohkem on võimalusi, et majas on olnud maalingud, kuid ka lihtsate majade seintelt võib neid leida. Vaesema rahva majades ei ole tavaliselt käsitsi maalitud pilte, kuid nendeski leidub šablooni järgi tehtud või rulliga seinale kantud kujutisi.”