Teadlased avastasid enda sõnul vulkaani, mille purse 13. sajandil mõjutas kliimat, muutes selle märgatavalt jahedamaks.
Müstiline loodusjuhtum leidis aset 1257. aastal ning sellest on jälgi nii Arktika kui Antarktika jääs, edastab BBC.

Euroopa keskaegsetes tekstides on «jääaja» ja saakide hävinemise kohta ülestähendusi.
Teadlaste sõnul oli selles kliimamuutuses süüdi Indoneesias Lomboki saarel asuv Samalase vulkaan.
Nüüdseks on esialgsest suurest vulkaanist alles vaid madal kraater.
Teadlaste sõnul leidub selle vulkaani purske kohta väävlijälgi polaarjääst ning ka Lomboki saare pinnasest.
Briti Cambridge`i ja Prantsuse Sorbonne`i ülikooli teadlaste sõnul viisid nad läbi umbes sellise uuringu nagu tehakse krimiuurimisel.
«Me ei teadnud esmalt süüdlast, kuid meil olid olemas sõrmejäljed geokeemia näol igijääs. Nende abil jõudsime Lomboki vulkaani jälile,» selgitas prantslane Franck Lavigne.
1257. aasta vulkaanipurset seostati varem Mehhiko, Ecuadori ja Uus-Meremaa vulkaanipursetega. Nende pursked ja geokeemia ei sobinud kokku olemasoleva informatsiooniga. Ainult Indoneesia Samalase vulkaani näidud sobisid.
Uuring paljastas, et Lomboki saare vulkaanist paiskus välja 40 kuupkilomeetrit kivimeid ja tuhka. Kõige peenem sealt pärit materjal jõudis 40 kilomeetri kõrgusele või kõrgemale.
Teadlased selgitasid, et sellest vulkaanist pärit osakesed kandusid üle maakera sellises koguses, et nende jäljed on Gröönimaa ja Antarktika jääkihtides.
Keskaegsed tekstid kirjeldavad vulkaanipurskele järgnenud 1258. aasta suve kui kohutavat. Oli jahe ja sadas pidevalt vihma. Tekkisid üleujutused.
Arheoloogid leidsid tuhandete inimeste jäänused, kes nimetatud aasta suvel hukkusid ning massihaudadesse maeti.
Uurijate sõnul on Samalse purse võrreldav hilisemat suurte pursetega – 1815. aastal Tambora ja 1883. aastal Krakatau vulkaani purskega.
Teadlaste sõnul leidis samalaadne võimas purse, mille tagajärjel kliima muutus, aset ka 1809. aastal, kuid seda põhjustanud vulkaani ei ole võimalik kindlaks teha.