Keskerakonna endise tegevsekretäri Mart Viisitamme kinnitusel hämab erakonna aseesimees Kadri Simson rahastamisest rääkides, sest Viisitamm mäletab selgelt, kuidas nad Simsoniga koos tegelesid teadmata päritolu rahaga.

Viisitamm tõi näite, kuidas "kuskilt” laekus erakonna peasekretärile 300 000 krooni sularaha, mis tuli seejärel mõistlikult erakonna tarbeks ära paigutada. "Üks osa läks arvete maksmiseks, teine osa riigikogu liikmete toetuseks," selgitas Viisitamm, kelle sõnul jaotati igale poole natuke, et näeks paberil enam-vähem usutav välja.
Selliste skeemide abil toimis Viisitamme sõnul Keskerakonna rahastamine juba rohkem kui kümme aastat tagasi, kui erakonna peasekretär oli Küllo Arjakas. Viisitamme sõnul pole varjatud rahastamine vaid Keskerakonna probleem, vaid märksa laiem.
Mart Viisitamme sõnul võis nelja aastaga tulla Keskerakonda teadmata päritolu sularaha kuni kümme miljonit krooni, ta toob välja, kuidas see käib.
Oma kampaaniakulude katteks vajaliku raha leidmiseks kutsub erakonna juhtivliige – tavaliselt esimees, peasekretär või finantsjuht – mõjuka ärimehe lõunasöögile ja pakub talle partei toetamiseks kolme varianti. Esimene neist on legaalne ja täiesti läbipaistev annetus, mis kajastub ka ametlikes majandusaruannetes.
Teine võimalus on anda panus sularahas, mille poliitik hiljem erakonnakaaslaste vahel väiksemateks annetusteks ära jaotab.
"Mahuliselt liiguvad kordades suuremad rahad hoopis nii, et mingi ettevõte – näiteks reklaamifirma – esitab erakonnale arveid fiktiivsete teenuste kohta," sõnab Viisitamm.

VES/PM