Sel nädalal alustati Saksamaal teadusuuringut selgitamaks, kes puhkab sajandeid kümnetele raamatutele ja kuulujuttudele alust andnud musta krahvinna hauas Tüüringi liidumaal Hildburghausenis.
15. oktoobril alustatud töö peab andma vastuse, kas tegu on Prantsuse revolutsioonikeerises hukatud kuningas Louis XVI ja Marie-Antoinette’i tütrega või mitte.

7. veebruaril 1807. aastal sõitis pimedal ööl Hildburghauseni turuplatsi ääres olnud hotelli Englischer Hof ette tõld, millest astusid välja elegantne nähtavalt rikas härrasmees ja loori taha varjunud naine. Juba päev varem oli nende jaoks reserveeritud terve hotellikorrus.
Mees kirjutas võõrastemaja külalisteraamatusse oma nimeks Vavel de Versay.
Linnake oli harjunud Prantsusmaalt saabuva emigrantidevooluga, kuid too paarike äratas erilist tähelepanu. Nad ei suhelnud kellegagi peale teenijate. Mees käis teinekord üksi linnas. Kui naist nähti, siis alati koos temaga ja lisaks loorile nägu varjamas roheliste klaasidega prillid. Paarike sai Saksi-Hildburghauseni hertsogipaarilt enda käsutusse Eishauseni lossi mõni kilomeeter linnast eemal. Seal elasid nad luksuses 30 aastat. Arvatavalt kulutati praegusesse rahasse ümberarvestatult 20 miljonit eurot.
Naine suri pärast pikka haigust 1837. aasta novembris. «Vavel de Versay» lasi ta matta mägiaeda, kus daam oli armastanud istuda ja märkis kirikuraamatusse tema andmeiks: Westfaalis sündinud 58aastane Sophie Botta. Vallaline. Kui mees ise suri, tuli välja, et tema enda tegelik nimi oli Leonardus Cornelius van der Valck, revolutsiooni ajal Hollandi saatkonna sekretär Pariisis.
Tolleaegse Hildburghauseni pastori poeg kirjutas oma mälestustes, et salapärase daami vanus klapib Marie Antoinette’i ja Louis XVI tütre Marie Therese Charlotte de Bourboni omaga. See märkus ongi ajaloolastele ja kirjanikele ainet andnud arvukateks spekulatsioonideks. Arheoloogid tahavad nüüd DNA abil selgitada, kas neil ka alust on või mitte.
Õhtuleht