Mr. Popiel, Poola Okeanograafia Instituudi uurimiskeskusest väidab, et Läänemerre uputatud natside keemilised relvad on nagu aegreleega pomm ning halvimal juhul võib tekkida suurem keskkonnakatastroof kui seda oli Tsernobõl.

1945 a. Potsdami konverentsi otsusel uputati 65,000 tonni Saksamaa keemilisi relvi ja kemikaale peamiselt Bornholmi ja Gotlandi saarte lähedale meresügavustesse.

Hiljuti on Poola Sõjaväe Tehnoloogia Ülikooli uuringud avastanud Gdanski (Danzigi) lahes mõnesaja meetri kaugusel rannast jälgi sinepigaasist, mille lähtekohta ei ole võimalik kindlaks teha. Jacek Beldowski arvab, et 1947-48 aastal viskasid Nõukogude laevad sageli oma koormad üle parda niipea, kui maa silmapiirilt kadus.

Kuigi teadlased väidavad, et sinepigaas külmas muutub paksuks, olles vähem ohtliku leviga, ei ole see ainuke kemikaal. Näiteks elavhõbeda lekkeid on pea võimatu ohjeldada. Uputuskohtade ümbruses on Mr. Beldowski märganud mereelus suurenevaid haigusemärke ja kalade geneetilisi muutusi, mis osutab mahutite roostetamisele ja lekkele.

Lekete kapseldamine on  riskiga seotud ja pealegi ei olda kindlad, kuhu kõik 65,000 tonni on uputatud. Poola arvab, et seda probleemi peaksid aitama lahendada  nii Venemaa kui NATO.

The Economist’i artiklist  “The ticking time-bomb at the bottom of the Baltic Sea”– 21. nov., 2013