Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) suutis 19. detsembri ennelõunal saata edukalt orbiidile Gaia satelliidi, mis määrab järgneva viie aasta vältel umbes miljardi Linnuteel asuva tähe massi, kauguse ja nende liikumiskiiruse ja -suuna. Kogutavad andmed võimaldavad täpsemalt ennustada Galaktika edasist arengukäiku.

Gaia observatooriumi projekteerimine ja ehitamine võttis aega rohkem kui 13 aastat. Tähtaegade venimise tõttu kujunes satelliidi lõpphinnaks 740 miljonit eurot. Ent samas on observatoorium märgatavalt tundlikum, kui selle eelkäijaks peetav Hipparcose satelliit.

Gaia suudab märgata rohkem kui neli tuhat korda tuhmimaid tähti. Samuti võimaldab observatoorium määrata täpsemalt nende asukoha. Keskmise eredusega tähtede puhul on vastav võimekus võrreldav tuhande kilomeetri kauguselt juuksekarva läbimõõdu mõõtmisega.

Missiooni kava näeb ette järgmise viie aasta jooksul umbes miljardi tähe omaduste mõõtmist. Liikumiskiiruse ja -suuna hindamiseks vaadeldakse neist igaühte 70 korral. Lõplik tähekataloog koostatakse kogutud andmete põhjal 2023. aastaks, kuid vahetulemused avaldatakse 2016. aasta keskpaigas.

Töödeldud andmete lõplik kogumaht võib esialgsete hinnangute kohaselt ulatuda miljoni gigabaidini.

Kui tähtede ereduse põhjal on võimalik määrata nii nende kaugus, läbimõõt ja mass, siis analüüsi registreeritava valguse värvi kaasamine võimaldab seada piirid ka nende vanusele. Nii on võimalik heita pilk Galaktika edasisele evolutsioonile. Tähtede liikumissuuna põhjal saab leida nende asukoha Linnutee alguspäevil.

Lisaks tähtede kaardistamisele loodetakse kaudselt märgata ka sadu nende ümber tiirlevaid planeete. Suuremate planeetide puhul saab Gaia andmetest tuletada ka nende massi ja tiirlemisperioodi.

Lisaks loodetakse paljastada 50 tuhande planeedi ja tähe definitsiooni vahele langeva pruuni kääbuse ja 20 tuhande seni märkamatuks jäänud supernoova asukoht.

VES/ERR