Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvushange kuulutati välja ning 37 päeva pärast selgub, kes asub uuringut teostama. Uuringust peaks selguma, kas Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on reaalselt teostatav või jääbki see üksnes ulme valdkonda.

Tallinna linnaarhiivis toimus 2. aprillil Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hanke tutvustus. Talsinkifixi nime kandva ja hinnanguliselt 9 miljardit eurot maksva projekti tutvustusel osalesid Harju maavanem Ülle Rajasalu, Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, Soome transpordiagentuuri esindaja Juhani Tervola ja projektijuht Kaarel Kose. Oma videopöördumisega esines ka Helsingi abilinnapea Pekka Sauri.

Toomas Sepa hinnangul on raske öelda, kummal pool Soome lahte nähakse tunnelit vajalikumana, või kumb pool sellesse rohkem usub.

Kose hinnangul on Soome poolne huvi tunneli vastu tugevam. «Meil siin on see õrnem teema, sest isegi juhul, kui see oleks meie riigi jaoks huvitav ja paljulubav projekt, tähendab see väga suurt investeeringut. Soomes on kujunenud välja selge veendmus, ja seda mitte ainult poliitringkondades vaid ka ühiskonnas üldisemalt, et asja tasub igal juhul lähemalt uurida.»

Sepa sõnul on Soomel juba täna Kesk-Euroopaga püsiühendustee läbi Rootsi, kuid piisavalt hea alternatiivi lisandumisel võidaks sellest Eesti ja laiemalt terve Baltikum. «Selle tunneli juures nähakse võimalust Soome kaubad ja ka Venemaalt Soome liikuvad kaubavood suunata tulevikus läbi Eesti, kus jookseks siis juba Rail Baltica,» ütles Sepp.
Tunnel ilma Rail Balticuta Sepa sõnul perspektiivikas poleks.

Kõige hilisem tehnoloogiline uuendus, mis on muutnud sarnaste tunnelite ehitamise odavamaks, on tunneli «uputatamine» mere põhja betoonmoodulitena. «Varem uuristati tunnel mere pinnase sisse. Selline ehitusviis täna Eesti ja Soome vahelise tunneli planeerimisel arvesse ei tuleks, kuna tähendaks oluliselt kallimat ettevõtmist,» selgitas Kose.

VES/tallinncity.ee