Mart Helme, suursaadik

Ukrainas ja eelkõige muidugi Krimmis toimuv, samuti valitsuse vahetus Eestis, on piirilepingu teema päevakorralt maha võtnud. Kohati tundub, nagu oleks see globaalselt tõusta ähvardava tormi taustal mingi tühiasi, mis liiatigi juba niikuinii ära otsustatud ja kohe-kohe ka lõplikult täide viidud.

Vilistab lepingutele

Pastoi, ütleks selle peale venelane. Tegelikult on piirilepingu küsimus Krimmi annekteerimise taustal eriti terav teema. Sisuliselt on Venemaa meilt (ja Lätilt) meie riikide territoriaalset terviklikkust rikkudes tüki maad ära võtnud juba ammu enne, kui Putin Venemaal üldse võimule sai. Putin lihtsalt legitimeerib selle meie oma kätega.

Okupatsiooniperioodil ei saanud me midagi ette võtta. Nüüd on meil võimalus oma õigusele lihtsalt kindlaks jääda. Ikka veel, sest allkirjastamisest hoolimata pole Eesti uut piirilepingut ratifitseerinud.

Ent mingem ajas pisut tagasi ja küsigem, millega uue piirilepingu sõlmimist õigupoolest põhjendatud on? Eks ikka meie julgeolekuga, mis lõplikult fikseeritud ja allkirjastatud piiri puhul pidada kindlam olema, kui juba 23 aastat valvatava (ja igati toimiva) ajutise kontrolljoone puhul.

Edasi loe Õhtulehest.