Sellisele järeldusele jõudsid aprillis majandusteadlased Nauro Campos, Fabrizio Coricelli ja Luigi Moretti, kes kasutasid analüüsis meetodit, millega võrreldi riikide reaalset sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta näitajatega juhul, kui nad poleks tol aastal liikmeks saanud.

Selle arvutamiseks lõid teadlased iga riigi kohta teisiku ELi mittekuuluvatest maadest. See, kuidas muutus teisikriigi SKT, annabki aimu, kuidas läinuks iga liikmesmaa majandusel ilma euroliiduta. Hüpoteetiline Eesti majandus moodustati Horvaatia (69 protsenti), Hiina (14 protsenti), Colombia (8 protsenti), Tšiili (7 protsenti) ja Türgi (2 protsenti) majanduse kombinatsioonina.

Täismahus artiklit Postimehest loe siit.