Viisteist aastat tagasi unustas noor doktorant Salme Timmusk ühe lõpetatud taimekatse ära visata. Kaks nädalat hiljem leidis ta, et mõned kasvukastis olnud nisutaimed on kenasti rohelised, teised aga ammu närtsinud. Sellest juhusest sai alguse uurimistöö, mis on avamas uut lähenemist maailma põllumajanduses.

Sel kuul avaldas Rootsi Uppsala biokeskuse (SLU) dotsent Timmusk koostöös Iisraeli ning Eesti Maaülikooli teadlastega teadusartikli, milles kirjeldab nisu põuakindluse viiekordset suurendamist. Seejuures taime endaga ei teinud teadlased midagi, ainus nipp oli panna nisu juurte juurde elama karmide kliimatingimustega harjunud mullabakter.

Täismahus artiklit Postimehest loe edasi siit.