Kirde-Prantsusmaal Le Chênes (Champagne'i Aube departemangus) kaevanud arheoloogid sattusid varase rauaaja maetu peale, kelle ülalõuas ilutses rauast needitaoline tükike, mille küljes võis kunagi asetseda algeline protees – olgu siis luust või puidust, sest proteesi ennast pole tänaseni säilinud, vahendab BBC.

Maetu oli 20-30-aastane naisterahvas, kelle suus võis üsna tõenäoliselt olla ajaloo vanimaid hambaproteese.

Maetu oli asetatud rikkalikult kaunistatud puidust hauakambrisse. Matusepaik omas kõiki tunnuseid keltide La Tene kultuurist, mis õitses Lääne- ja Kesk-Euroopas viiendast sajandist enne Kristust kuni esimese sajandini pärast Kristust, ehk maetu oli üsna tõenäoliselt pärit gallialaste seast, hauapanuste lähem analüüs paneb ta täpsemalt kolmandasse sajandisse enne meie ajaarvamist. Sama sajandi lõpus alustasid ka roomlased Gallia lõunapoolsete alade vallutamist.

Neli naiseskeletti kaevati välja juba 2009. aastal, nüüd avaldati uurimistulemused ajakirjas Antiquity.

Esimene hambaprotees võis olla ka põhjuseks, miks tema kandja suri, sest rauast protees hakkab suus tugevasti roostetama, teiseks polnud tollal aimugi steriilsest ravist, seega võis protees tekitada inimesel surmaga lõppenud igemepõletiku. Kuid see on pelgalt oletus, tõestada seda pole võimalik.

VES/forte.delfi.ee