Eesti digitaalareng on enamikus valdkondades euroliidu keskmise lähedal, selgus 28. mail avaldatud tulemustabelist.

Eesti on EL-i keskmisest ees mobiilse Interneti (m-Interneti) kasutajate osakaalu poolest, kuid lairiba püsiühenduse näitajad on alla keskmise nii kogu riigi arvestuses kui ka maapiirkondades.

Kui EL-is keskmiselt on juurdepääs lairiba püsiühendusele 97% elanikest, siis Eestis saab seda teenust kasutada 87% inimestest.

Neljanda põlvkonna m-Internetti kasutab aga Eestis tunduvalt rohkem inimesi kui EL-is keskmiselt. Eestis on kasutajaid 85%, EL-is kokku 59%.

Nende inimeste arv, kes kasutavad internetti vähemalt korra nädalas, tõusis Eestis eelmisel aastal 77%-ni, samas EL-is keskmiselt on nende osakaal 72%.

Pisut üle EL-i keskmise on ka igapäevaselt Internetti kasutavate inimeste osakaal - 63% Eestis ja 62% EL-is.

Inimesi, kes pole kunagi Internetti kasutanud, on Eestis 16%, kuid kui Euroopas tervikuna 20%.

E-kaubandus

Üha enam inimesi teeb oste Internetis, kuid Eesti 23% jääb siiski tugevasti alla EL-i keskmisele, mis on 47%.

Piiriüleste ostude osakaalu poolest on aga Eesti Euroopast natuke ees - välismaalt ostab Interneti teel kaupu 13% eestlastest ja 12% eurooplastest.

Probleemina tuuakse tulemustabelis välja väikeettevõtete aeglane edasiminek internetikaubanduse valdkonnas.

Eestis on Interneti teel tooteid müüvate väikeettevõtete osakaal aastaga koguni langenud - kui üleeelmisel aastal oli see 11%, siis mullu vaid 10%.

E-teenused

E-valitsuse teenuste kasutajate osakaal on Eestis aastaga veidike langenud, kuid püsib endiselt EL-i keskmisest kõrgemal.

Kodanikke, kes suhtlevad riiklike ametiasutustega Interneti teel, on Eestis 48% ja EL-is 41%. Nende kodanike osakaal, kes esitavad ametiasutustele elektrooniliselt täidetud vorme, on Eestis 30%, kuid EL-is keskmiselt 21%.

Peaaegu kolmveerandil Eesti haiglatest on kiire lairibaühendus, samal ajal kui EL-is tervikuna on see vaid veidi rohkem kui kolmandikul haiglatest.

75% haiglatest võimaldab patsientidele täielikku või osalist juurdepääsu oma meditsiinilistele andmetele. See näitaja on kordades kõrgem kui EL-i 9%.

Ka perearstid jagavad Eestis patsientidega palju rohkem infot kui Euroopas - Eestis 40% perearstidest, EL-is 7%.

Tulemustabeliga hinnatakse 13 peamist digitaalvaldkonna näitajat. Aruanne põhineb eelmise aasta andmetel.

http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/progress-country