„Üks kevadpäev toidab terve aasta“ ütleb mari vanasõna. Ja tõesti, kevad on väga kiire aeg, eriti külas, mil koristatakse õuesid ja aedu, haritakse maad, istutatakse puid ja aedvilju. Selle kõige kõrvalt leitakse endale aga ka hetk jumalike jõudude poole pöördumiseks.

Maridel on tänapäevani säili-nud palju rahvausukombeid, kirjutatakse Eesti Rahva Muu-seumi blogis. Pühapaikades ja hiites korraldatakse palvuseid nii Mari El vabariigis kui ka teistes piirkondades, kus marid elavad (Tatarstani ja Baškor-tostani vabariigid ning mõnes Venemaa  oblastis).

Üks toredamaid pühasid on agapairem – kevadpalvus, mis toimub kas enne või pärast suuremaid maatöid, mai lõpul või juuni algul. Tähistamiseks kogunevad külaelanikud agapairem’i hiitesse või kevadpalvuse paikadesse, kaasa võetakse kodus tehtud traditsioonilisi sööke: pannkooke, kohupii-mapirukaid, keedetud mune, meevett ja koduõlu – pura.

Pühadele puudele tuuakse kingituseks rätikuid.

Puu ees, näoga päikese poole seistes pöördutakse oma soovi-dega jumalate poole: tänatakse kordaläinud künni ja külvi eest, palutakse nii head ilma kui kasvuõnne ning soovitakse kaitset halva eest.
Palvuse lõpus toimub ühis-söömine – süüakse ohvriputru, maitstakse toodud roogi. Mida enam, seda parem, sest vastavalt uskumustele sõltub aasta headus otseselt sellest, mida rohkem inimesi sinu toodud sööki maitsevad.

Maaleht