Päikesetõusul kell 4.06 süütasid tantsujuht Lille-Astra Arraste ning maestro Alo Ritsing pirrust lõkketule Eesti Rahva Muuseumi südames Raadi Mõisapargis. Lõkkest võeti tuli laulu- ja tantsupeo tõrvikusse ning tuli liikus käest-kätte, kuni jõudis XXVI laulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva ja XIX tantsupeo pealavastaja Maido Saareni. Tule käest-kätte andmist saatis Hando Runneli kirjutatud peo tüvitekst “Puudutuse ime”, misjärel kõlas Alo Mattiiseni “Sind surmani”.

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargist liikus tuli edasi Raadi kalmistule, kus üheskoos teejuhtidega ERM-ist vaadati ajas tagasi ning süüdati küünlad lahkunud suurkujude haudadel.

Peotule teekond jätkus 1. laulupeo mälestuskivi juurde, kus tuld oli tervitamas Tartu Akadeemiline Meeskoor.

Edasi liikus tuli mööda Roosi tänavat Toomkiriku varemete suunas. Just Toomemäel toimus 1869. aastal esimesele  laulupeole pühendatud jumalateenistus. Toomkiriku tornist tervitas peotuld Tartu Tamme Gümnaasiumi Vilistlasorkester & Sõbrad. Ajaloolise tagasivaate tegid Riina Roose ja Tõnis Lukas ning Tartu Ülikooli Kammerkoor esitas teoseid esimese laulupeolt.

Tund enne keskpäeva anti peotuli Tartu Raekoja platsil tuleteeliste hoida, kes alustasid sealt enam kui 1000-kilomeetrist teekonda, mis kulgeb Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning  Harjumaa Tallinnasse. Raekoja platsil mängisid Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlasorkester, puhkpilliansambel Roheline Raamat, laulsid naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Tartu Akadeemiline Meeskoor, TÜ Akadeemiline Naiskoor, A. Le Coq’i kammerkoor ja rahvas. Kõik huvilised said oma silmaga uudistada TuleTulemisel osalevaid jalgrattaid ja saatetehnikat.

VES/Postimees