3. juulil suri 74-aastasena armastatud kirjanik Jüri Tuulik, 22. veebruar 1940 – 3. juuli 2014.

Abrukal sündinud Jüri Tuulik tegi aastatel 1944–1945 koos perekonnaga läbi sundevakueerimise Saksamaale.

Tagasi kodusaarele jõudnuna õppis ta aastatel Abruka algkoolis, Kingissepa keskkoolis ja TRÜ ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina.

Jüri Tuulik debüteeris 1956. a. lühijutuga Saaremaa ajalehes, 1960. aastate alguses avaldas mitmeid lühijutte ja publitsistikat, tema esimene raamat ilmus 1966. aastal.

Jüri Tuulik töötas ajakirjanikuna ajalehtede  “Edasi” ja “Noorte Hääl” juures. Alates 1969. aastast oli ta kutseline kirjanik, Kirjanike Liitu kuulus ta aastast 1972.

Ta on saanud oma loomingu eest preemiaid – “Saare Kaluri” auhind rannarahvast kujutava loomingu eest (1980), Eduard Vilde nim. kirjandusauhind (1977), Eesti kirjanduse aastapreemia (1981)), 1986. aastal anti talle ENSV teenelise kirjaniku tiitel.

Ta teoseid on tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas inglise, saksa, vene, läti ja slovaki keelde.

Jüri Tuulik on kirjutanud eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Iseloomulik on traagilise ja koomilise vaateviisi põimumine ning eetiline konflikt.

Ta on kirjutanud ka näidendeid, kuuldemänge ja publitsistikat.