Kuus suuremat Eesti ajalehte jätsid 18. märtsi numbris ühe lehekülje tühjaks, neist Postimees, Õhtuleht ja Äripäev ilmusid tühja esiküljega.
Tekstita ja pildita lehekülje selgituseks märkisid lehed, et selline on Eesti ajakirjanduse tulevik, kui riigikogu võtab vastu justiitsminister Rein Langi esitatud nn ajakirjanduse allikakaitse seaduseelnõu 656 SE, mis võimaldaks uurivat ajakirjandust viljelevaid ajakirjanikke vangi panna, kohustada neid infot andnud allikate nimesid avaldama ning trahvida väljaandeid lihtsalt hoiatuseks, enne paljastavate artiklite ilmumist. 
Ajakirjandusvabadust on meil aastaid harjutud pidama enesestmõistetavaks, kirjutab Postimees juhtkirjas. Rahvusvahelise organisatsiooni «Piirideta reporterid» koostatud indeksi järgi oli Eesti mullu ajakirjandusvabaduselt maailmas kuues. Freedom House’i pressivabaduse tabelis asus Eesti mullu 14.–17. kohal.
Pressivabadus on lugeja, kuulaja ja vaataja seisukohalt tagatis, et riigis toimuva kohta on võimalik tõepärast teavet saada. Eriti puudutab see Eesti avaliku võimu tegemiste jälgimist ja kajastamist.
Praegu riigikogus arutatav seaduseelnõu 656SE tahab piirata pressi võimalusi igapäevatöö käigus infot koguda, sest kehtestab ranged ja selgelt ülepaisutatud piirangud ajakirjanike õigusele oma konfidentsiaalseid infoallikaid kaitsta.
Justiitsminister Rein Langi pakutud kujul takistaks seadus kõige enam tõsise, uuriva ajakirjanduse tegevust, mis niigi asub majandusliku surve all ja peab ellujäämiseks võistlema meelelahutusega.
Eesti õigusruumi osaks on Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, mis on väga selgelt tunnustanud allikakaitse põhimõtet. Vajadusel on Eesti kohtul võimalus neid otsuseid tõlgendada.
Muidugi võib allikakaitse kirjutada ka Eesti seadustesse. Ent Langi eelnõu annaks võimudele praegusest oluliselt vabama voli ajakirjanikelt allika avaldamist nõuda, ning keeldumisel võib karistuseks olla isegi reaalne vangistus.
Eelnõu ebaõnnestunuim osa lubab allikakaitset murda paljudel infolekitamise juhtudel. Näiteks käib see ka kinniste kohtuistungite materjalide meediasse lekkimise kohta.
Viimasel ajal on aga kinniseks kuulutatud isegi korruptsioonikuritegude kohtuistungeid, millel toimunu kajastamine oleks igasuguste kahtlusteta ühiskonna laiemates huvides. See osa tuleks kindlasti eelnõust välja visata.
Raskete kuritegude uurimisel võiks allikakaitse murdmine olla mõeldav üksnes juhtudel, kus jätkuvalt on ohus vähemalt ühe inimese elu ja tervis, ning teisiti kui ajakirjaniku kasutatud konfidentsiaalse allika abil pole võimalik kurjategijani jõuda.
Näiteks kui mõne ajakirjaniku poolt konfidentsiaalsena intervjueeritud allikas täna teaks, kes on Tallinna kurikuulus nn kurikamõrvar, siis on põhjendatud selle allika avaldamine uurijatele.
Langi seaduses on sätestatud ka ennetavad trahvid meediale, mis peaksid ära hoidma millegi avaldamist. Tegemist on niivõrd segase ja tavaõiguse põhimõtetest mööda vaatava regulatsiooniga, et selle seadusse jõudmine on täiesti põhjendamatu.
Postimees 18. märts 2010