Eesti Rahva Muuseumi direktori ja endise haridusministri Tõnis Lukase taasiseseisvumispäeva kõnes väljaöeldud mõte, kus ta tänapäeval Eestist lahkuvaid inimesi nimetas “mugavus- või lodevuspagulasteks”, on tekitanud eesti meedias mitmeid kriitilisi vastukajasid.

Nõukogude okupatsiooni ajal vaidlesid kojujäänud pagulastega, kummad on «õigemad» eestlased. Koduseid süüdistati kollaboratsionismis, minejaid desertöörluses. Eestlaseks olemine oli nagu elukestev ajateenistus, sünnipärane raske kohustus. Ilmselgelt pidi kõige õigem eestlane enim vaevas olema, mistõttu jõutigi ühele meelele vaid surnute osas – vat need olid kindlasti õiged.

Tänaseks on kogu maailm vähem kui päevateekonna kaugusel ning piiritaguste eestlaste read kasvavad taas. Koduste read ei kasva, pigem annab kahanevate arvudega kütta väljasuremishüsteeriat: noorsugu on vabaduse tulles unustanud oma ainsa kohustuse – uusi eestlasi juurde treida. Hullem veel, vahel kolivad nad sootuks minema ja sünnitavad kusagil teises riigis tõupaberiteta pool­eestlasi.

Edasi loe Postimehest.

Tõnu Runnel