Igor Taro foto

Austatud Vaba Eesti Sõna lugeja, hea kaaseestlane!

Kirjutan Teile üle pika aja ja annan teada oma elust ja tegemistest.  

Peale Los Angeleses teenitud aastaid pöördusin 2013. aastal tagasi kodumaale.

Uut töö- ja teenistuskohta ma Kodu-Eesti Kirikus ei leidnud, sest  mul on “vanaaegsed luterlikud vaated”.

Tänu oma lugupeetud õpetajatele Praost mag. Rudolf Kivirannale ja õp. Rein Neggole.

“Uus-katoliiklus”, mis levib Eesti kirikus, mind ei ahvatle.  Vana hea “Eesti Rahvakirik” on minu kirikuideaal.

Kohe Eestisse jõudnuna asusin tegema vabatahtlikku tööd Võru Haiglas, mis on nüüdseks saanud Tartu Ülikooli Kliinikumi osaks. Sõlmisin lepingu haigla juhtkonnaga, teen hingehoiu-kaplani tööd.

Külastan regulaarselt haigeid, julgustan neid, annan jumalaarmu. Lisaks sellele olen ka inimesi matnud ilma tasuta. Neid, kes on majanduslikult raskes olukorras elanud. Kõik saavad jumalasõnaga maetud.

Muutunud julgeolekuolukorras, kus inimestel on tekkinud pidev hirm tuleviku ees, kardetakse oma elu pärast, on paljud eestlased astunud Kaitseliitu.

Ise olen juba kaitseliitlane varasemast ajast. Sel aastal olen võtnud aktiivselt osa Kaitseliidu Võrumaa Lahingkompanii harjutustest.

Olgu siinkohal mainitud osavõtt maikuul “Kevadtormi” rahvusvahelisest suurõppusest Valgamaal ja Võidupüha paraadist Valga linnas.

Eesti sõdur: noor, keskealine ja soliidsemas eas, kaitseb oma kodu ja kodumaad.

Hea kaaseestlane!

Sa võid leida internetist Eesti Kaitseliidu kodulehelt oma kodulähedase kaitseliidu maleva ja seda oma võimaluste piirides toetada.

Hoiame Eesti vabadust!

Hoia Jumal Eestit!

Õp. Jüri Pallo