Bundestagi president Norbert Lammert.   Aino Sieberti foto

Kokkuvarisenud Nõukogude Liidu viimane president ja kommunistliku partei kunagine peasekretär Mihhail Gorbatšov kritiseeris Berliini müüri langemise 25. aastapäeva pidustuste ajal teravalt lääneriike ja hoiatas järgmise külma sõja eest.

Mees, keda loetakse Saksamaa ühinemise isaks, märkis, et müüri langemise järel arvasid venelased: konflikte lahendatakse tulevikus ühiselt.

Kuid ajalugu on näidanud, et rahvusvaheline poliitika pole uuenemise testile vastu pidanud, usaldus on hoopis kaduma läinud.

Süüdistused  lääneriikidele

Praeguses konfliktis süüdistas Gorbatšov samuti lääneriike, mis polevat kinni pidanud 1989. aastal antud lubadustest, sest nad kuulutasid ennast külma sõja võitjaks.

Lääne poliitikutele olevat eufooria ja triumf pähe löönud.

Nad olevat Venemaa nõrkust ära kasutanud ja monopoliseerinud maailma juhtimise.

Juba 1990. aastatel olevat lääs unustanud, kes tegelikult võimaldas Saksamaal ja mujal Ida-Euroopa riikides teha rahuliku revolutsiooni.

Konkreetselt heitis Nobeli rahupreemia laureaat läänele ette NATO laienemist, Jugoslaavia lagunemist, Kosovo sündmusi, raketitõrjesüsteemide kavandamist Poola territooriumile, Iraaki, Liibüat ja Süüriat.

”Kes kannatab selle kõige all?

See on Euroopa, meie ühine maja,“ lausus Gorbatšov, kelle arvates on verised lahingud Ida-Ukraina territooriumil tingitud lääne lühinägelikust poliitikast, mis ignoreerib Venemaa huve.

Täismahus artiklit loe edasi SIIT...