1. detsembri varahommikul kell 5.25 austasid ja meenutasid kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli kadetid mälestusteenistuse ja pärgade asetamisega 1924. aastal riigipöördekatse tagasilöömisel hukkunud kadette.

Kõrgema sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul on kõrgema sõjakooli meelsus ja kadettide võimekus olenemata aastate möödumisest sama tugevaks jäänud.

Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees peetud rivistusel viis kõrgema sõjakooli veebel läbi kadettide hommikuse loenduse. Nimekirja olid lisatud ka hukkunud kadettide nimed, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas.

Kõrgema sõjakooli ülem ning külalised asetasid pärjad mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi jalamile ning sõjakooli kadetid viisid pärast mälestusteenistust pärjad langenute haudadele. Rivistuse ajal oli kaitseväe ühendatud õppeasutuste fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures välja pandud auvahtkond.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri varahommikul kommunistide riigipöördekatse käigus rünnati. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ja sõjaväeosad ning seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed.

Mässajad löödi tagasi. Võitluses langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.

VES/Õhtuleht