Enn Tarto 14. jaanuaril Tartus Tähtvere pargis.

Tartus peeti 14. jaanuaril 2015 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal.
Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt hukatuid. Ürituse korraldas MTÜ Tartu Memento. Vastutavaks isikuks oli juhatuse liige härra Endel Uudevald.

Ürituse avamisel lauldi Eesti Vabariigi hümni. Seejärel võttis sõna Enn Tarto.

„Austatud üritusest osavõtjad, härrad ohvitserid, lugupeetud ametnikud, sõjakooli kadetid, kaitseliitlased, korporandid, kaasvõitlejad, kaaskannatajad, lugupeetud daamid ja härrad!
Tänavu 3. jaanuaril 2015 tähistati Vabadussõja relvarahu. 2. veebruaril tähistame Tartu rahu 95. aastapäeva. Tartu rahu sai võimalikuks eestlaste, Eesti elanike, poliitikute ja abistajate ning Vabadussõjas võidelnute kangelaslikkusele. Vabadussõjas langes ligi 5000 võitlejat, umbes 14 000 sai haavata.

Räägin hästi lühidalt ajaloost. 1919. aasta jaanuaris algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14. jaanuaril 1919. a. vabastati Tartu – 96  aastat tagasi.

Võidukas lahing peeti Tähtvere väljadel. Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts. 1. Soomusrongi ülem oli Anton Hirv. Soomusrongi nr. 3 ülem oli kapten Luuga. Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov.

Tartu vabastamine innustas Eesti vägesid, sisendas optimismi Eesti elanikes. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Tartu Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest.”

Mälestuspalvuse viisid läbi Eesti Apostliku Õigeusu kiriku munkpreester Orenti Mägi ja diakon Timoteas Vassel. Munkpreester Orenti rõhutas, et hukatute hulgas oli esimene aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanistiki ja Bleive ning luterlased kirikuõpetajad prof. Hahn ja Schwaltz. Seejärel tegi Enn Tarto ettepaneku leinaseisakuks. Leinaseisaku järel olid lühisõnavõtud, pandi küünlaid ja pärgi. Vastavalt väljakujunenud traditsioonile olid ausamba ühel poolel korporatsioonid lippudega ja teisel poolel organisatsioonide lipud.

Tartu Memento poolt panid pärja juhatuse liikmed  Valve Luuka ja Tiina Margus. Erusõjaväelaste poolt asetas mälestuspärja erukindral Ants Laaneots, IRLi poolt Jüri Kõre.

Tartu Memento esimehel Enn Tartol oli lõppsõna. Muuhulgas ütles ta: “Tulles tagasi terroriaktide juurde Prantsusmaal ja mujal, siis inimeste tapmine tuleb hukka mõista. Olen kolmekordne poliitvang ja stalinijärgsetes poliitvangide laagrites Mordvas ja Permimaal ei solvatud vange nende usulise kuuluvuse tõttu, nende pühakuid ei tohtinud mõnitada. Vastastiku lugupidamine oli poliitvangide omavaheline range kokkulepe. Vangivalvurid püüdsid igati tülisid provotseerida. Tolleaegsetes poliitvangide laagrites oli palju katoliiklasi, õigeusklikke, jehoovatunnistajaid, luterlasi, muhameedlasi, budiste, juudiusulisi, maausulisi jne.

Lõpetuseks tuletaksin meelde, et Eestis on tuhanded inimesed kannatanud oma meelsuse ja sõnade eest.

Meie rahvuskangelane Jüri Kukk, kui ta elus oleks, saaks tänavu 1. mail 75-aastaseks. Jüri Kukk saadeti Eestist surmateekonnale ja ta hukkus 27. märtsil 1981. aastal koonduslaagris Vologdas. 2013. aastast on 27. märts Priiuse põlistamise päev.

05.(või 06.) aprillil 1990. aastal tapeti Järva praost Türi Kirikuõpetaja Harald Meri ja praostkonna töötaja Valve Klein. Nende surnukehad leiti 14. aprillil 1990. aastal karjäärist. Praost Harald Meri süü olevat olnud tema kõne Kautlas 1989. aastal. Süüdlased on siiani leidmata ja karistamata.

Meie tänasel üritusel on siiski mõte! Hääletu alistumine on mõttetu! Tänan kõiki! Aidaku meid Jumal!“