Suur osa Eesti riigi viimastel aastatel kasvanud võlakoormast läks euroala probleemsete riikide toetuseks.

Äripäev avaldas 4. veebruaril graafiku, kust selgub, et Eesti riigivõlg statistikaameti andmetel aastatel 2011-2013 kahekordistus, kasvades peaaegu miljardi euro võrra. Kui neli aastat tagasi oli Eesti valitsussektori koguvõlg 984,3 miljonit eurot, siis viimastel andmetel aastast 2013 oli riigi koguvõlg juba 1 887,5 miljonit eurot ehk riik on võtnud nimetatud ajavahemikul võlgu juurde ligi miljard eurot, selgub statistikaameti andmetest.

Rahandusministeerium selgitas, et suurema osa võlakohustuste kasvust 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga – 445 miljonit eurot – moodustas Euroopa Finantsstabiilssuse Fondi (EFSF) garantiide arvestuslik mõju, mida Eurostati metoodika järgi riigivõla hulka arvatakse.  

Teine hüppelise kasvu põhjus on Euroopa Investeerimispanga (EIB) laen summas 385 miljonit eurot. Ministeeriumi teatel on selle kasutusala laenulepinguga kindlalt määratud: EIB ei rahasta jooksvaid eelarvekulusid. Laenuga kaasrahastas riik projekte, mida rahastati Euroopa Liidu fondidest perioodil 2007–2013.

Eesti valitsussektori koguvõlg  oli 2013. aastal 1 887,5 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti SKPst, millega on Eesti endiselt Euroopa Liidu kõige väiksema võlakoormusega riik.

Valitsussektori võlakohustuste hulka kuuluvad lisaks keskvalitsuse võlale ka kohalike omavalitsuste võlad (aastal 2013 kokku 636 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti SKPst).

Rahandusministeeriumi andmeil ei ole valitsus laenatud rahaga nelja aasta jooksul jooksvaid kulusid katnud, vahendeid on kasutatud investeeringuteks.

Äripäev.ee