Pea et 25 000 autospordisõpra saabusid aprilli keskel Hockenheimringile, Saksamaal, kus traditsiooniliselt korraldati üritus „Hockenheim Historic – In Memory of Jim Clark“.
Teatavasti hukkus kahekordne Vormel 1 maailmameister 42 aastat tagasi Badeni motodroomil.
Ainult 32 aasta vanuses rehvivea tõttu vastu puud sõitnud andeka võidusõitja auks pandi põlema küünlad, samuti asetati Jim Clarki õnnetuskoha juurde pärg. Kuid samas jätkati kuulsa shotlase hinges üritust, kus kolme päeva jooksul võisid kohaletulnud oldtimer´ite või modernse tehnika sõbrad tunda rõõmu valdava võidusõidumasinate laevastiku silmailust ja nende põnevatest võidusõitudest. 
Külastajad ei pidanud istuma ainult tribüünil, vaid nad võisid igal ajal heita pilgu nii rajale, bokside juurde kui ka pilootide laagrisse. Hockenheimi olid saabunud ka endised ringrajalegendid, kes rikastasid üritust oma meenutustega ja autogrammide jagamisega. 
Tänavuse autospordi nädalalõpu tipphetkeks oli kunagise Vormel 2 juhi, Kurt Ahrensi 70. juubeli tähistamine. Tema auks korraldati uhke sõidukite paraad, milles osalesid kõik võidusõidumasinad, mida sümpaatne veteran oma karjääri jooksul on juhtinud. Sünnipäevalaps ise roolis Porsche 908/2, mis oli toodud Badeni motodromile Porsche muuseumist. Tema kõrval startisid muuhulgas nüüd juba 80-aastane David Piper Inglismaalt ja sakslane Jürgen Althaus, kes ühena esimestest roolis võidukalt legendaarset võidusõidumasinat Porsche 917, mille konstrueeris tollal noor insener Hans Mezger. 1969. valminud supersõiduk suisa lendas, sest sellega võis sõita kuni 400 km tunnis. 
Kuid “Hockenheim Historic” on ka nii hobi kui tulevaste vormelistaaride üritus. Stuttgardist oli tulnud Badeni motodroomilinnakesse perekond Bauer. Reklaamifirma “tab individuell” juht Thilo A. Bauer sõidab juba kümme aastat Kurt Brixneri poolt ehitatud Brixner-Spyder 1969-ga. Seda ülimalt kerget võidusõidumasinat kasutatakse edukalt nii mägiteedel kui motodroomidel. Hobiroolija oli Hockenheimis nagu mitmed teisedki tema kolleegid kogu oma perega. Abikaasa Karin toetab aktiivselt oma mehe harrastust ja ka järelkasv ei tunne mingit “austust” suure võimsa masina ees. Isa heakskiidul võivad nii poeg kui tütar ronida “brumm-brumm” roolima ja saavad kui soovivad, kätte kruvikeerajagi. Seega pole ime kui kunagi astuvad need lapsed, kes kasvavad üles mootorite müras ja bensiinilõhnas, oma isade jälgedes. Üheks nendeks on eestlane Marek Kiisa.

Team Scuderia Nordica
Juba kolmandat korda osales üritusel Team Scuderia Nordica Eestist. Võidusõidutiimi juhivad Marek Kiisa ja tema partner Toomas Annus, mõlemad mehed istuvad ka ise meelsasti kiiretesse masinatesse ja kihutavad igal võimalusel rajal ringi. Nendest ei jää sugugi maha meeskonna insener Jaak Pipar, kelle kaela veel kuus aastat tagasi riputati Formel Baltic´u pronksmedal.
Marek Kiisa on kuulsa Endel Kiisa poeg. Teatavasti krooniti Kiisa-seenior koguni kaks korda Nõukogude Liidu meistriks, kuus korda võitis mootorrattur hõbedat ja sama palju kordi pronksi. Kuid ka läänes oli eestlane edukas, medaleid tõi ta koju kaasa nii Nürnburgist, Hockenheimist kui Monzast. Marek Kiisa on mootorigeenid oma isalt pärinud. Kuigi perepea käsul läks ta Stockholmi Tehnikaülikooli õppima masinaehitust ja töötas ka mitmed aastad “normaalse” insenerina, siis ringrada ei unustanud ta kunagi. Neli aastat tagasi asutas ta koos mõttekaaslastega oma meeskonna selleks, et teha noortest talentidest “kiired poisid”. Scuderia tiimi kuuluvad veel mehhaanikud Aivar Heidemaa ja Andrus Laur, kes ei pane sugugi pahaks kui peavad tipp-perioodil töötama 12 või rohkemgi tunde päevas. Mitte keegi ei panusta oma energiat rikkaks saamise nimel, vaid kõikidel meeskonda kuuluvatel eestlastel põksub rinnas hiigelsuur mootorispordisüda.
Eesti võidusõidutiim töötab lähedases koostöös Põhjanaabritega ja ka esimesi edusamme on juba tehtud. Eelmisel hooajal võitis Tõnis Vanaselja Austria Formel-Renault-Cup´i. Hockenheimis oli edukas Oskari Kurki-Suoni. 17-aastane soomlane ületas Interserie Austria Formel 3 Cup´i finishijoone kaks korda kolmandana. “Kui meil oleks olnud võimalus rehvide vahetamiseks, oleks Oskari võitnud,” rääkis Marek Kiisa. Tema hääles kõlas veidi kurbust. Kuid sheff kogus ennast kiiresti ja ütles: “Kuid meie peamine ülesanne on võimaldada juunioritel koguda sõidukogemust kiiretel radadel. Ja Hockenheimis on kiire ringrada.”
Mida arvab Oskari Kurki-Suoni ise tänapäeva vormelbisnisest, soovisin ma teada. “Hoian pöialt, et Nico Rosberg võidaks Vormel 1,” vastas äsja karjääri alustanud roolija. “Muidugi võiksid ka vanemad võidusõitjad teha ruumi noorematele, kuid saan aru, et neid tõmbab ringrada. Nagu Michael Schumacher. Eks ta ole veel teistest palju tagapool, kuid nagu vanadel ikka, nad lihtsalt võtavad aeglasemalt vedu,” arvas Kurki-Suoni.
“Tegelikult on soomlaste kõige suuremad vormeli tulevikulootused Valtteri Bottas ja Jesse Krohn, kes on sõitnud ühe hooaja ka meie meeskonnas,” toob Marek Kiisa esile ja jätkab: “Kahjuks on Marko Asmeri “rong juba ära sõitnud” ilma, et tal oleks olnud võimalust enda võimeid näidata. Kuid DTM (Deutsche Tourenwagen Master ehk saksa turismiklassimasinate võidusõidusari) oleks kindlasti midagi tema jaoks, selles sarjas teeks Asmer mehetegusid.” Teatavasti lõpetas BMW Sauber Team, mille värvides Marko Asmer veel paar aastat tagasi startis, oma tegevuse rahapuuduse tõttu.
Kuigi majanduskriis mõjutab ka mootorisporti, siis arvab Marek Kiisa, et nendel, kellel kiirus ja bensiin veres, leiavad harrastuseks alati võimaluse, samuti sponsorid. Tema sõnu tõestab fakt, et kuigi näiteks Ralf Schumacher teatas veel eelmise DTM hooaja lõpus, et enam ei osale, siis on ta nüüd tagasi. Wiesbadenis peetud pressikonverentsil ütles Michael Schumacheri vend, et sai pakkumise, mida ei võinud tagasi lükata.
Pealegi, alles mõni päev tagasi käis meediast läbi teade, et firma Mercedes-Benz kirjutab raamatupidamises jälle musti numbreid. Ehk Saksa autotööstus hakkab samuti tasapisi kriisidest toibuma.
Milliseid omadusi vajavad need noored, kes soovivad istuda kiirete masinate rooli?
“Poistel peab olema äärmiselt suur tahe ja nad peavad olema võimelised õppima kiiresti sõitma. Tänapäeval ei kinnitata roolijate tehnilisele taibule nii suurt tähelepanu kui varem. Pilootidel tuleb aga tunda mootorit niipalju, et nad oskaksid selgitada insenerile, kuidas auto sõidu ajal käitus,” teavitab eestlane.

Aino Siebert

Rohkemat informatsiooni leiab:
www.hockenheimring.de
www.hockenheim-historic.de 
www.scuderia.ee