Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on Eesti üheks süvenevaks probleemiks ajude väljavool.

„Olukord läheb selles osas hullemaks, mitte paremaks. Norras, Soomes ja Saksamaal seda probleemi ei ole. See võiks olla meile mõttekoht,“ rääkis Josing 26. märtsil Tallinnas toimunud karjääripäeva üritusel. „Mul ei ole sellele selget lahendust pakkuda. Ma toon selle välja kui olulise valupunkti ja mõttekoha.“

„Kui noor lahkub Eestist kohe pärast kooli, siis seda väiksem on tõenäosus, et ta sinna välismaale ka jääb,“ lisas ta.

Ühtlasi lisas Josing, et võrreldes Euroopaga on Eesti jaoks oluliseks probleemiks ka madal elukvaliteet, väikesed sissetulekud ning terviseporobleemid. „Eesti on olnud edukas ja jõudnud kõrgliigasse. Me ei mängi enam naaberkülade meeskondadega, kuid EM-i konkurentsis on meil võrdlemisi raske hakkama saada,“ rääkis ta oma ettekandes.

Kindlasti ei ole Josingu sõnul lahendus nii-öelda maksudega vaesust ümber jagada. „Sellega majandus ei parane. Vaja on majanduskasvu,“ selgitas ta. „See on arusaadav, et valimiste kontekstis sellest räägitakse, aga see ei aita meid rikkamaks saada.“

Tööjõuturust rääkides märkis Josing, et Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, maksude kõrge tase ja bürokraatia. Ühtlasi rõhutas Josing ka viimasel ajal kõne all oleva riigireformi vajalikkust. Samas probleem korruptsiooniga olevat Eestis marginaalne.

Lisaks ajude väljavoolule on Josingu sõnul probleemiks ka see, et Eesti tööturu demograafiline olukord läheb järjest hullemaks, kuna noori tuleb liiga vähe peale.

Kokkuvõtvalt leidis Josing, et kuigi Eesti justkui panustab tööturu arendamisse palju, siis areneb olukord samal ajal visalt ning endiselt ei vasta kooli lõpetanute teadmised tööturu nõudmistele.

Postimees