Soovin tänada Vaba Eesti Sõna toimetust artikli eest, mis ilmus 5. märtsil 2015, lk 4. Oli oluline sellist juhtumit laiemale lugejaskonnale teadvustada.

Tõesti on kahju meie noore helilooja Jonas Tarmi sattumisest “Naeruväärsuseni viidud poliitkorrektsusse” oma helitööga “Marss unustusse”.

Hea meel on lugeda, et mõned organisatsioonid siin on sellist käitumist teravalt tauninud.

Vastamata on siiski jäänud küsimus MIKS.

Miks on 45 sekundit “Horst Wesseli laulu” suurt raevu tekitanud, Ukraina NSV hümn aga mitte kui midagi?

Siinne kapitalism on jõudmas Karl Marxi ettekuulutuste lähedusse. Otsustab see, kelle rahaline toetus on oluline.

Ilmselt on New York Youth Symphony suurtoetajad rikkad New Yorgi juudid. Ja kõik.

Tõsi, et see on naeruväärne, samal ajal aga ka väga kurb. Loodan, et noor helilooja seda mõistab ega muuda oma helitööd.

Maie Kiive