ÜRO peaassambleel 5. mail Venemaa poolt korraldatud Teise maailmasõja 70. aastapäeva mälestusüritusel võttis sõna üle kolmekümne riigi. Eesti alaline esindaja ÜRO juures Margus Kolga kõneles lisaks Eestile ka Läti ja Leedu nimel ning rõhutas, et mälestades Teises maailmasõjas hukkunuid ja kannatanuid, tuleb meeles pidada, miks ÜRO loodi.

„Kahjuks on Teisest maailmasõjast tingitud isiklikke, psühholoogilisi, demograafilisi, majanduslikke ja poliitilisi mõjusid tunda tänapäevani,“ märkis Kolga oma kõnes. „Samuti ei ole vaid kaks maailmasõda toonud inimkonnale suuri kannatusi – meie pingutused on hiljemgi kriiside ja konfliktide lahendamisel mitmel korral läbi kukkunud.“

Teise maailmasõja 70. mälestuspäev on Kolga sõnul oluline ka meelde tuletamaks kohustust austada teiste riikide territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. „ÜRO põhikirjale vastavalt on jõu kasutamine ja jõuga rahvusvaheliselt tunnustatud piiride muutmine lubamatu. ÜRO loodigi selleks, et näidata – jõus ei ole õigus,“ lausus ta. Kolga lisas, et kahjuks tähendas Teise maailmasõja lõppemine paljudele riikidele – sealhulgas Eestile, Lätile ja Leedule – uute kannatuste algust. „Me kaotasime oma iseseisvuse, jätkus meie allasurumine, ebaõiglus ja inimsusevastased kuriteod.“

Eesti, Läti ja Leedu ei saanud Kolga sõnul olla ka ÜRO asutajaliikmete seas, kuna olid okupeeritud esmalt nõukogude, seejärel Natsi-Saksamaa ning siis taas nõukogude võimu poolt. „ÜRO loomise ajal olid meie kolm riiki ebaseaduslikult Nõukogude Liidu poolt annekteeritud ning vabadus saabus aastakümneid hiljem,“ ütles suursaadik Kolga. „See on meie lugu, seda ei saa eitada, seda ei saa alahinnata ja kindlasti ei saa seda „ajaloo ümberkirjutamiseks“ nimetada,“ rõhutas ta.

Mälestades kõiki sõja ohvreid, mälestame Kolga kinnitusel ka tuhandeid inimesi, kes andsid oma elu selle eest, et võidelda vabaduse nimel pärast Teise maailmasõja lõppemist. „Oleme mõtetes kõigi natsismi ja Nõukogude okupatsiooni ohvritega, samuti kõigi küüditatutega,“ rõhutas ta.

ÜRO loodi, hoidmaks ära edasiste põlvkondade kannatusi, väärtustamaks inimõigusi, loomaks tingimusi õigusriikluseks ja sotsiaalse arengu edendamiseks ning suurendamaks vabadusi.

„Saagem sellest inspiratsiooni ja püüdkem suurendada oma pingutusi rahu saavutamiseks maailma erinevates kriisikolletes,“ märkis suursaadik Kolga Eesti, Läti ja Leedu nimel peetud kõnes.

Kõne terviktekst inglise keeles www.un.estemb.org