Peaminister Taavi Rõivase sõnul jõuti Eestile peale pandud pagulaskvoodini loogikavea tulemusena.

Rõivas rääkis 21. mail valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei saa kindlasti Vahemerel toimuva suhtes kõrvaltvaatajaks jääda ning seda, kuidas Eesti aidata saab, arutatakse valitsuses praegu tõsiselt. Küll aga leidis Rõivas, et Eestile ette seatud kvoodini jõuti loogikavea tulemusena.

Rõivas viitas, et Eesti rahvaarv on Euroopa Liidu rahvaarvust 0,24%. Euroopa SKP-st toodetakse Eestis 0,14%. Kvoot, mis Eestile peale pandi, on aga 1,76%.

"Ma olen täiesti nõus selle valemijaotusega, et võetakse 80 protsendi ulatuses arvesse kombinatsiooni Eesti osalust Euroopa Liidu SKP-s ja rahvaarvus. Aga näiteks see 10 protsenti, mis võtab arvesse tööpuudust, võtab arvesse Eesti ühte protsenti tööpuudusest absoluutnumbris samaväärsena Saksamaa ühe protsendiga tööpuudusest. Võtta lihtsalt tuimalt protsenti ilma baasi arvutamata, näitab, et on tehtud valemi koostamisel arvestatav loogikaviga," leidis Rõivas.

"Kui teha selliseid ebaõnnestunud ja kehvasti läbiarutatud valemeid ja tuua need avalikkuse ette, siis pigem võib saavutada soovitule vastupidise reaktsiooni," ütles Rõivas, lisades, et seda mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid igal pool.

"Nii nagu Euroopa Komisjon, soovime ka meie aidata. Aga me saame aidata oma võimaluste piires. Me peame jõudma mingi mõistliku suurusjärguni. Ei saa öelda nii, et nüüd järsku on Eesti osa oluliselt suurem kui meist suurematel riikidel ja see on veel kõigele lisaks kohustuslik ja meie enda käest üldse ei küsita. Sellise väga tõsise probleemi lahendamisel ei aita kaasa, kui sellise kirvemeetodiga arvutusi tehakse," lõpetas peaminister.