Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu panid kahe peale kokku koolikoti, mida nad 8. klassis kindlasti kanda ei tohi – 6 kg (13,2 naela). Normkaal on 4,5 kg (9,9 naela).  Foto: Irina Mägi / EPL

Saaremaa 7. klassi õpilased kaalusid koolikotte ning uurisid raske kandami ja skolioosi seost.

„5,75 kilogrammi!” teab Saaremaa ühisgümnaasiumis äsja 7. klassi lõpetanud Liisa Õunpuu oma koolikoti täpset kaalu kõige pingelisematel päevadel. Ametlikult on 5.–9. klassi õpilastel lubatud kanda kuni 4,5 kg kaaluvat koolikotti. Palju parem pole lugu klassiõe Roosmarii Sarapuu koolikotiga – vahel 5,5 kg. Siis annab selg tunda küll, tunnistab tüdruk.

Uudishimu, kui rasket kotti tohivad alg- ja põhikooli lapsed üldse kanda ning milline on tegelikkus nende enda koolis ja Eestis tervikuna, ärgitas tüdrukuid vastu võtma bioloogiaõpetaja Inge Vahteri ettepanekut kirjutada rühihäire ja kotikaalu seosest (kui see on olemas) teadustöö ning osaleda sellega üleriigilisel õpilaste teadustööde konkursil. Püstitati hüpotees: liiga raske koolikott võib olla üks halva rühi põhjustaja. Justkui ei midagi uut, kuid seda tõendavat uuringut Eesti põhikoolide andmetel siiski ette näidata pole.

„Raskete koolikottide all kühmus õpilasi vaadates tekkis mõte uurida, kui rasked need paunad tegelikult on. Kas lapsed ise teavad oma kottide raskust ja pööravad sellele ka piisavalt tähelepanu? Kas lapsevanemad märkavad kodus seda,” räägib Vahter.

Nädala jooksul kaalusid tüdrukud koos appi kutsutud klassikaaslastega 5.–9. klassi õpilaste koolikotid üle (algklassilaste kotte kaaluti üle Eesti eelmisel aastal). Õpilastele jaotati küsitluslehed, samuti saadi andmeid teise, otseselt skolioosi (scoliosis) uurinud teadustöö küsimustiku vastustest. Kaaluti ka õpikuid ning selgus, et nii mõnigi neist oli raskem, kui ette nähtud.

Tulemused üllatasid mõneti, tunnistab Inge Vahter. „Kui algklassides vinnas suurem osa õpilastest selga normkaalus koolikoti, siis 5.–9. klassis tundus olukord üsna halb – koguni 68% koolikottidest ületas lubatud kaalu!”

Eriti rasked olid koolikotid 6. ja 9. klassis. „Siin on põhjuseid palju, kuid küsitluste järgi võib öelda, et mida vanemad õpilased, seda hooletumad ollakse koolikottide pakkimisel,” räägib Inge Vahter. „Enamasti pannakse õppetööks vajalik kokku alles hommikul ja et siis on tavaliselt kiire, lähevad sinna kõik kooliasjad. Ka need, mida sel päeval vaja ei lähe.” Nii on õpilasi, kelle koolikott kaalub päevast päeva 7–8 kg ligi.

Tervise Arengu Instituut tunnustas õpilaste teadustööde konkursile esitatud tööd kui parimat terviseteemalist uurimistööd. „Tegemist on väga hea ülevaatega ühest võimalikust skolioosi ja rühihäirete ennetamise meetmest – nimelt koolikoti raskusest,” kommenteerib teadusdirektor Toomas Veidebaum.

VES/EPL