Vene välisminister Sergei Lavrov ütles 30. juunil, et ta ei tea midagi parlamendiliikmete järelepärimisest peaprokuratuurile, milles seatakse kahtluse alla Balti riikide tunnustamine Nõukogude Liidu riiginõukogu poolt.

«Ma ei ole sellest taotlusest kuulnud. Tean vaid seda, et meil on Balti riikidega diplomaatilised suhted ja rahvusvahelised lepingud,» lausus ta ajakirjanikele Viinis.

«Ma ei ole sellest taotlusest teadlik,» lisas ta.

30. juunil ütles informeeritud allikas Interfaxile, et Vene peaprokuratuur on asunud uurima, kas Balti riikide iseseisvuse tunnustamine 1991. aastal oli seaduslik.

«Õiguslikult on otsus Balti riikide iseseisvuse tunnustamisest kahjulik seetõttu, et selle langetas põhiseadusevastane organ,» kommenteeris allikas seadusandjate vastavat järelepärimist prokuratuurile.

Riigiduuma liikmed võimuerakonnast Ühtne Venemaa Jevgeni Fjodorov ja Anton Romanov saatsid kahe nädala eest kirja Venemaa peaprokurör Juri Tšaikale, paludes hinnata, kas Nõukogude Liidu riiginõukogu loomine oli seaduslik.

Seadusandjate sõnul oli see põhiseadusevastane võimuorgan, mis võttis vastu riigi suveräänsust, julgeolekut ja kaitsevõimet kahjustavaid otsuseid, tunnustades muu hulgas Balti riikide iseseisvust.

RIA Novosti valduses oleva dokumendi järgi moodustati 1991. aastal ilma kindlaks määratud korras vajalike muudatuste tegemiseta Nõukogude Liidu põhiseadusesse uus, tol hetkel kehtinud seaduses mitte ette nähtud, seega põhiseadusevastane riigivõimuorgan – Nõukogude Liidu riiginõukogu.

„Nõukogude Liidu riiginõukogu otsused nr GS-1 (Leedu iseseisvuse tunnustamine), GS-2 (Läti iseseisvuse tunnustamine) ja GS-3 (Eesti iseseisvuse tunnustamine) kinnitasid märkimisväärse osa strateegiliselt tähtsa territooriumi eraldamise Nõukogude Liidust, meresadamate ja akvatooriumi kaotuse, viisid riigi ühtse kaitseruumi lagunemiseni ja majanduslike sidemete rikkumiseni Balti vabariikidega,“ kirjutavad Fjodorov ja Romanov.

Loetletud kriminaalsed teod on riigiduuma liikmete hinnangul eriti ohtlikud riiklikud kuriteod ja need tuleb kvalifitseerida kodumaa reetmiseks ehk Nõukogude Liidu kodaniku teadlikult tekitatud kahjuks Nõukogude Liidu suveräänsusele, territoriaalsele puutumatusele või riiklikule julgeolekule ja kaitsevõimele.

Fjodorovi ja Romanovi sõnul sellised kuriteod ei aegu, mistõttu nad paluvad anda juriidiline hinnang 1991. aasta seaduse sätetele, mis reguleerivad Nõukogude Liidu riiginõukogu õiguslikku staatust ning selle loomise ja tegevuse legitiimsust.