Postimehe lugeja saatis ajalehele foto 16. juulil Saaremaal Piirumis möllanud vesipüksist.   Postimees

Enda sõnul maailma suurimat erasaarte valikut pakkuvas kinnisvaraportaalis Private Islands Online on müügis ka kaks Eesti saart. Kuigi portaal müüb neid saartena, on Eesti terminoloogia järgi tegemist siiski laidudega.

Seoses Kreekale pandud kohustusega müüa 50 miljardi euro eest riigile kuuluvat vara kerkis esile nende võimalus müüa ära saari, mida on neil olenevalt arvestusmeetodist 1200–6000. Erasaarte müüki vahendavas veebiportaalis Kreeka saarte kohta infot otsides komistas Postimees aga ka müügisolevate Eesti saarte otsa. Ja pole ka ime – Eestilgi on arvukalt saari – 1521. Private Islands Online’is on müügil kaks Eesti saart – Haapsalu ja Hõra saar. Seda, kes saarte praegune omanik on ehk kes neid müüb, kuulutustest ei näe.

Haapsalu saare suuruseks märgitakse 5,02 hektarit ja hinnaks 1,2 miljonit eurot. Saare juures olev reklaamtekst kirjeldab Haapsalu kuurortlinna, saare enda olukorrast pole sõnagi juttu, peale märke, et saar on välja arendamata. Läänlane kirjutas paar aastat tagasi, et tegemist on tegelikult Väike-Roograhu laiuga.

Hõra saar on 24,28 hektari suurune ja väljaarendatud, kuid hind vaid 807 000 eurot. Kuulutuses kiidetakse saare loodust, taimi ja linde. «Arenenud maailmas on raske leida mõnd nii privaatset saart,» lubab kuulutus. Saarel on talu varemed ja joodav kaevuvesi. Eesti mõistes on tegemist laiuga.

Hinna osas jäävad Eesti saared tunduvalt paremas kliimas asuvatele Kreeka saartele muidugi alla – kuni 20 hektari suuruste Kreeka saarte hinnad algavad neljast miljonist eurost.

Maa-ameti selgituse kohaselt on Privateislandsonline.com'is müüdavad Eesti saared asustamata laiud, mis on maareformi käigus eraomandisse tagastatud.

Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toomi sõnul kehtivad eraomandis olevate laidude ja väikesaarte omanikele kõik samad eraomandi kaitset ja omandiõiguse kitsendamist reguleerivad õigusnormid nagu mistahes muudele eraomandis olevatele kinnistutele. «Arvestades selliste väikesaarte või laidude väikest pindala, võib muudest mereäärsetest kinnistutest enam mõjutada omaniku privaatsust vaid kohustus lubada igaühel avalikult kasutada 10 meetri laiust kallasrada,» selgitas Toom.

Meresaartel asuvate kinnisasjade ostmisele kehtib ka piirang, mille kohaselt füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja meresaartel, välja arvatud Saare- ja Hiiumaal, Muhul ning Vormsil.

VES / Postimees