Möödunud nädalal toimunud kaevamistel leidsid Eesti Kunstiakadeemia tudengid Kolga mõisa siseõuelt üles keskaegse kloostri varemed, mille täpne asukoht oli aastakümneid teadmata.

Kuigi maa peal ei ole säilinud midagi, pole kloostri vundament täielikult hävinud ning väljakaevamistega leiti mitmel pool selle müüride ja hoonete jäänuseid.

Klooster kuulus Gotlandi saarel asuvale Rooma tsistertslaste mungakloostrile. Kirjalikel andmetel oli Kolgas kloostrile kuuluv majandusmõis.

Oletuste aluseks, et Kolgas oli keskajal suur kivihoone, on üks 1615. aastast pärit ajalooline gravüür, mille autor on hollandlane Goeteeris.

Ta liikus Hollandi saatkonnaga Tallinnast mööda maanteed Narva kaudu Venemaale, peatuti mitmes mõisas, ka Kolgas.

Eesti keskaegsete kloostrite kohta kirjalikke allikaid peaaegu pole.