Põllumehed meeleavaldusel Toompeal 14. septembril

Luksemburgis kogunenud Euroopa Liidu põllumajandusministrid otsustasid, kuidas jaguneb liikmesriikide vahel 420 miljoni euro suurune abipakett. Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot. Põllumeeste hinnangul oleks aga reaalne vajadus 30 miljonit eurot.

Maaeluministeerium soovib kriisiabist teha investeeringuid, kuid kõige olulisem on siiski aidata hädas sea- ja piimafarmereid.

Põllumeestele annab see väheke hingamisruumi, kuid lisaks Euroopa rahadele oodatakse ka Eesti riigi omapoolset panust, et põllumajandus kriisist päästa.

Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava arvates oleks vaja veel umbes 30 miljonit eurot. "Ütleme niimoodi, et kusagil 30 miljonit oleks see, mis asju pööraks tänasel päeval. Aga see 7,6 miljonit – nii mõnigi jagu neid loomi, kes veel ei ole tapamajja viidud, saavad selles lootuses veel edasi elada," arvas ta.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus märkis, et Eestil on õigus maksta põllumeestele täiendavalt 21,5 miljonit eurot. "Selleks, et anda sektorile kindlustunnet jätkamiseks ja anda majanduslikku perspektiivi, on see summa vältimatult vaja riigieelarvesse planeerida."

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi sõnul on piimasektori kahjum juba 50 miljonit ja seafarmerite kahjum kasvab 2 miljonit eurot kuus. Maaeluminister Urmas Kruuse lubab, et riigisisesed toetused on riigieelarve läbirääkimistel üks tähtsamaid punkte.